Sellelt lehelt leiad:
Juhised ja abimaterjal ehitamise kavandamisel
Kui olete saanud kaasamiskutse . . .
Reovee käitlemine erakinnistul
JUHISED ja ABIMATERJAL EHITAMISE KAVANDAMISEL
Ehitamise kavandamisel tuleb esmalt välja selgitada ehitusõiguse olemasolu maaüksusel. Ehitusõigus antakse üldjuhul detailplaneeringuga; hajaasustuses võidakse ehitusõigus anda ka projekteerimistingimustega kui üldplaneering seda võimaldab.
Planeerimisseadus § 126 lg 4: Krundi ehitusõigusega määratakse: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Kehtivad detailplaneeringud on leitavad EVALD kaardirakenduse vahendusel, samuti detailplaneeringute rubriigis valla ametlikul veebilehel. Ehitiste kavandamisel tuleb arvestada kehtiva üldplaneeringuga, samuti maaüksusele kehtivate kitsendustega, millest olulisemad on näha Maa-ameti kitsenduste kaardil.
Detailplaneeringu olemasolul on projekteerimise aluseks kehtiv detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringus sätestatut projekteerimistingimustega täpsustada. Kehtivat ehitusõigust projekteerimistingimustega muuta ei saa, küll aga on võimalik täpsustada hoonestusala, arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi, krundijaotust, hoone kasutamise otstarvet ning muid asjaolusid. Ülevaate täpsustamise võimalustest annab ehitusseadustiku § 27.
Kui avalikes registrites leiduvad andmed on vastuolulised või puuduvad, võib ehitusõiguse ja katastriüksusele kohalduvate kitsenduste väljaselgitamiseks Rapla Vallavalitsusele esitada päringu e-vormil:
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Projekteerimistingimustega antakse ehitusõigus ehitusseadustikus ja valla üldplaneeringus sätestatud juhtudel.
Ehitusseadustik § 26: (1) Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. (2) Pädev asutus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise: 1) püstitamiseks või rajamiseks; 2) laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust. Ehitusseadustik § 83: (1) Projekteerimistingimused on nõutavad: 1) sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks; 2) mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks või 3) olemasoleva elektripaigaldise nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle. (2) Projketeerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks või kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Detailplaneeringu kohustuse puudumisel antakse projekteerimistingimused üldjuhul tavamenetlusena. Detailplaneeringu olemasolul või linnaehituslikult oluliste otsuste puhul korraldatakse projekteerimistingimuste andmiseks avatud menetlus.
Projekteerimistingimuste menetlusse kaasatakse puudutatud isikud, samuti otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Projekteerimistingimused kehtivad üldjuhul 5 aastat. Koos tellija lähteülesandega on projekteerimistingimused või detailplaneering arhitektile ja projekteerijale ehitusprojekti koostamise alus.
Ehitusõiguse taotlemiseks detailplaneeringu kohustuse puudumise korral või kehtiva detailplaneeringu täpsustamiseks esitada projekteerimistingimuste taotlus ehitisregistrile (sisselogimine -> Ehitised -> Ehitamine ja lammutamine -> Projekteerimistingimuste taotlus).
Projekteerimistingimuste menetlusega kaasneb riigilõiv 25 €, mis tuleb tasuda enne taotluse esitamist. Riigilõivu tasumise kohta leidub info "riigilõivude" jaotises.
EHITUSPROJEKT
Ehitusprojekti koostamine on vajalik ehitusseadustikus nimetatud juhtudel. Ehitusprojekt tuleb koostada asjakohases mahus ning esitada koos taotluse või teatisega ehitisregistrile. Suuremate ja olulisemate ehitiste püstitamiseks on üldjuhul vajalik taotleda ehitusluba, väiksemad ehitised ja vähem oluline ehitustegevus on teatisekohustuslik. Täpne loetelu loa- või teatisekohustuslikkuse ja ehitusprojekti nõutavuse kohta sisaldub ehitusseadustiku lisas 1.
EHITUSLUBA ja -TEATIS
Ehitamise alustamisel tuleb ehitisregistrile esitada ehituse alustamise teatis. Pärast ehituse valmimist tuleb taotleda kasutusluba kui varasemalt on väljastatud ehitusluba või esitada kasutusteatis kui esitatud on ehitusteatis.
Ehitusvaldkonna taotlused ja teatised esitatakse ehitisregistrile. Ehitisregistri eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Ehitiste ja neid puudutavate dokumentide kohta saab päringuid teha jaotisest "Ehitised ja dokumendid". Andmete, taotluste ja teatiste esitamiseks on vajalik logida ehitisregistrisse ja täita vajalikud vormid jaotises "Esita taotlus või teatis".
Kõigi taotluste ja teatiste esitamiseks ning e-vormi saatmiseks on vajalik autentimine.
Ehitisregistri kasutamine nõuab veidi vilumust, samuti täiendatakse registrit pidevalt, mistõttu mõttetu ajakulu ärahoidmiseks on mõistlik registrikande tegemiseks kaasata vastava kogemusega spetsialist, näiteks projekteerija.
► Ehitisregistri kasutusjuhend
Teatiste esitamisega riigilõivu ei kaasne, küll aga taotlustega. Riigilõivumäärade ja riigilõivu tasumise kohta leidub info "riigilõivude" jaotises.
KUI OLETE SAANUD KAASAMISKUTSE . . .
Kaasamisel on oluline roll kaasaegses haldusmenetluses. Kaasamise mõte on huvide ja eesmärkide väljaselgitamine, millega haldusorgan oma tegevuses arvestama peaks.
Kaasamiskutse saamisel ehitisregistri vahendusel veenduge, et olete ehitisregistrisse kasutajana sisse logitud, seejärel leidke "Töölaualt" "Kutsed minu kaasamiseks" ja valige huvipakkuv menetlus. Vaid "Ootel" seisundiga menetlustele saab arvamusi jätta. Vanematel menetlustel on seisundiks märgitud "Sooritatud" ja kaasamiskutse ei ole enam aktiivne.
Kaasatav saab tutvuda taotlusega esitatud dokumentidega ja samuti eelnõuga ning anda oma arvamuse. Näiteks projekteerimistingimuste menetluses avab "Tingimuste" alajaotis projekteerimistingimused, millele saab esitada sõnastusettepanekuid, pakkuda välja täiendavaid tingimusi, väljendada rahulolematust tingimustega või ükskõiksust.
ÕHKSOOJUSPUMBA SEADUSTAMINE
Õhksoojuspumba ostmine erineb igapäevaste koduseadmete soetamisest. Paljudel inimestel puudub teadmine sellest, et õhksoojuspump ei ole harilik kodumasin, vaid see on kütteseade ja selle paigaldamiseks on vajalik ehitusprojekt. Samuti ei jaga sellekohast teavet piisavalt õhksoojuspumpasid paigaldavad ettevõtted.
Omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspumbaga kaasneb hulganisti probleeme. Seadustamata õhksoojuspump võib pidurdada kinnisvara müümist või hoone ümberehitamist ja võib tekitada tüli naabritega.
Õhksoojuspumba paigaldamise näol on tegemist hoone tehnosüsteemide muutmisega, mis ehitisregistris kvalifitseerub hoone ümberehitamiseks. Selleks on vaja koostada projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele ehitusregistri kaudu ehitusteatis.
Ehitusprojekt ja vajalikud tegevused
Ehitusprojekt koosneb tiitellehest, sisukorrast (koos jooniste loeteluga), seletuskirjast, asendiplaanist ning joonistest.
Tiitelleht — siia kirjutatakse objekti aadress, soovitud tegevus, koostaja ja taotleja nimed ning projekti koostamise kuupäev.
Seletuskiri — siin kirjeldatakse hoone asukohta ja seda, kuhu soovitakse õhksoojuspump paigaldada. Seletuskirja lõppu lisatakse koostaja nimi ja kuupäev.
Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile.
Asendiplaan (1:500 või 1:1000) — siin märgitakse ära hoone asukoht ning tähistatakse koht, kuhu soovitakse paigaldada seadme välisagregaat. Asukoht hoone seinal tuleks valida nii, et tekkida võiv müra ei häiriks magamist ja ega asetseks maja, korterelamu või muu hoone tänavapoolset fassaadi.
Joonised — jooniste osa peab sisaldama korruse plaani ja hoone vaadet, kuhu õhksoojuspump paigaldatakse. Joonistele märgitakse vajalikud mõõtmed. Jooniste kirjanurka kirjutatakse jooniste koostaja nimi, kuupäev, joonise nimetus ja objekti aadress.
Projekt peab olema digitaalselt allkirjastatud projekteerija, omaniku ja korteriühistu juhatuse või kaasomanike poolt.
Kogu dokumentatsioon tuleb esitada riikliku ehitisregistrisse ehr.ee
Kui projekt on elektroonilisse ehitisregistrisse esitatud, siis kümne päeva on omavalitsusel aega esitada täiendavaid nõudmisi. Kui kümne päeva jooksul pole täiendavaid nõudmisi esitatud, saab hakata projektijärgseid töid teostama.
Pärast ehitustööde lõppu tuleb esitada kasutusteatis. Andmed ehitisregistris muutuvad peale kasutusteatise teavitatuks lugemist.
Kui on tegemist muinsuskaitse all oleva hoonega, tuleb luba hankida ka Muinsuskaitseametist. Sõltuvalt projektist saab koostöös Muinsuskaitseametiga leida sobiva lahenduse.
Mis saab, kui õhksoojuspump jääb seadustamata?
Omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump võib komplikatsioone tekitada siis, kui soovitakse kinnisvara müüa. Näiteks inimene, kes tahaks kinnisvara osta, ei saa selleks laenu võtta, sest ehitisregistri andmed ei vasta tegelikkusele.
Nii tuleb hakata soojuspumpa tagantjärele registrisse kandma. See aga võtab aega, mis tõttu võib kinnisvara müük jääda teadmata ajaks venima ning ostjal võib vahepeal huvi asja vastu kaduda.
Samuti on raskendatud pangast laenu saamine ümberehitustöödeks. Ka sellisel juhul peavad õhksoojuspumbal vajalikud dokumendid korras olema, et ehitusluba saada.
Probleemi ilmnemisel, on kohalikud omavalitsused hakanud kodanike tähelepanu juhtima sellele, et inimesed ise kontrolliksid, milline on tema kinnistul oleva hoone, maja korteriomandi seinale paigaldatud õhksoojuspumbaga seotud dokumentatsioon.
Kohalikul omavalitsusel on õigus kontrollida õhksoojustuspumpade paigaldamise seaduslikust ning ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumpade paigaldamisel teha omanikele ettekirjutusi ning nõuda õhksoojuspumpade seadustamist.
Marge Mäekivi
Järelevalvespetsialist
Rapla Vallavalitsus
ÕIGUSAKTID
► Ehitise kasutamise otstarvete loetelu
► Ehitise tehniliste andmete arvestamise alused
► Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded
INFOMATERJALID
