Pilt on lehelt Pixabay

Kirjutan seda artiklit eelkõige kui lapsevanem, aga ka kui Rapla valla kodanik. Hetkel on Rapla koolides käimas arutelu selle üle, kas koolipäeva algust oleks võimalik hilisemaks nihutada. Koolipäev algaks sellisel juhul praeguse 8:10 asemel kell 9:00. Teema sai tõuke Rapla Kesklinna kooli visioonipäeval. Mina isana tunnen selle arutelu üle väga suurt rõõmu ja olen sellise mõtte tuline pooldaja. Teisalt saan aru, et igasugused muudatused võivad olla inimestele keerulised ja nende käigus kipuvad inimesed ja arvamused põrkuma.

Kõige tähtsam on laste heaolu
Usun, et tänases arutelus on kõige tähtsam hoida keskmes laste heaolu. (Mis siis, et vahepeal tulevad igasugused korralduslikud küsimused esimesena pähe.) See, et koolipäeva hilisem algus oleks kasulik nii laste vaimsele ja füüsilisele tervisele kui ka nende aju arengule ja õppetulemustele, on info, mis juba mõnda aega teadlaste käest tavainimesteni tilkunud, nii ka minuni. Olin selle info sedavõrd omaks võtnud, et olin väga imestunud, kui minu laps sel õppeaastal esimesse klassi läks ja pidi endiselt kooli minema samal ajal nagu mina mõnikümmend aastat tagasi (ja lausa samal ajal, kui lapsed saja aasta eest). Juhin ka tähelepanu sellele, et töö- ja koolipäeva alustamine kell 8 ei tugine mingil väga veenval põhjusel, vaid on lihtsalt ühiskondlik kokkulepe, mis on kestnud väga kaua - see on harjumus. Seda enam on mul hea meel, et nüüd mõttevahetus sel teemal toimub. Mulle tundub loogiline, et haridus valdkonnana peaks olema esimeste seas, kes proovib teadusliku infoga ühte sammu käia, eriti kui muudatus, mida teadus ootab, on suures plaanis logistilist laadi. Rapla koolid poleks ka selles muudatused esimesed katsejänesed, hilisem algusaeg toimib juba mitmes koolis üle Eesti, ka Raplamaal (näiteks Juurus ja Hagudis, aga ehk kusagil veel).

Kokkulepete ja toimiva süsteemi muutmine ongi keeruline
Peresisene logistika selle muudatusega hakkama saamisel võib kindlasti paljudele keeruline väljakutse olla. On lapsi, kes jõuavad kooli lapsevanema/hooldaja abiga, ning mõte sellest, et nad peaks seda tegema iseseisvalt, tundub hirmutav või kaugema kandi kooliskäijatele ka ehk võimatu. Siinkohal tahan välja tuua mõne mõtte.

Esiteks, tänastes aruteludes ei käigi jutt sellest, et muudame alguskellaaja ära ja kogu lugu, vaid lähenetakse küsimusele mitmest küljest ja plaanitakse ka ühistranspordiliinid kooli algusajaga vastavusse viia.

Teisalt on paljude laste puhul ka murekoht see, et laps peaks varasemast iseseisvam olema ja üksi kooli tulema. Kaugemalt kandi lastega võib teine lugu olla, aga lähemalt tulijate kohta tahaks küsida, et kuidas need lapsed koju saavad? Paljud ikkagi juba ju ise? Ehk siis oskus kooliteed läbida on lapsel olemas, harjumust veel mitte.
Kolmas mõte puudutab seda, et koolipäeva hilisem alustamine võib lisaks oma otsesele eesmärgile hakata nii poolkogemata lahendama ka mõnd teist muret. Näiteks on juba kellaaega hilisemaks muutnud koolidel kogemust, et rohkem lapsi hakkab koolis käima jala/rattaga/ühistranspordiga, mis tähendab seda, et suureneb nende laste liikuvus. Kas vähene liikuvus polnud samuti üks muredest, mis tänaseid koolilapsi kummitab?

Kõik argumendid ei ole sama kaaluga
Isegi siis, kui saab ühistranspordi klappima ja lapsed iseseisvamaks, siis kahtlemata jäävad alles mõned inimesed, kelle väljakutsed nende probleemidega ei lõppe. Aga kui vaadata nende koolide otsa, kes selle muudatuse juba sisse viinud on (näiteks Rapla- ja Viljandimaal), siis on selliste perede protsent väike (üks-kaks protsenti). See ei tähenda muidugi, et neid peresid saaks ja tohiks kuidagi tähelepanuta jätta - neid probleeme peaks lahendama nii kool kui omavalitsus koostöös vanematega. Samas ei tähenda muudatusega kaasnevad mured ka seda, et laste heaolu silmaspidav kellaaja muudatus peaks tegemata jääma. Kuigi logistilised probleemid võivad olla keerulised, on need siiski muudetavad. Bussiajad, harjumused perekonnas või kokkulepped tööandjaga on muudetavad. Lapse aju arengus toimuvat me aga selliselt muuta ei saa. ("Las nad lähevad varem magama!" ei ole aju arengu seisukohast toimiv lahendus). Seega ei ole need erinevad poolt- ja vastuargumendid ka päriselt sama kaaluga.

Ma olen kindel, et kuna hilisem koolipäeva alustamine on mõistlik ja vajalik muudatus, siis mõne aasta perspektiivis suunduvad koolid üle Eesti niikuinii sinna. Mul oleks hea meel, kui Rapla koolid saaks seda teha ise ja omadel tingimustel, mitte kõrgema käsu peale ja viimaste seas.

Sten-Olle Moldau
lapsevanem

Kasvatuspsühholoog ja õpetaja Merilin Mandel kommenteerib

Mina olen veendunud, et laste koolipäeva hilisem alustamine on laste heaolu ja tervise huvides. Näiteks on teada, et tervisele on hea, kui unerütm nädalavahetuse ja töönädala lõikes väga palju ei kõigu - ehk nädalavahetusel "une täis magamine" ei ole üldiselt kõige jätkusuutlikum plaan. Hilisem kooli algusaeg võib paremaks muuta ka lapsevanemate unerütmi, kui ka nemad saavad muudatusega seoses hiljem ärkama hakata. Selge on muidugi see, et inimesed ja nende elud on erinevad ja kõigi puhul see muidugi ei kehti - küll aga mõjub tavaliselt perekondadele hästi, kui hommikusi unesegaseid ja kiirustamisest tekkivad konflikte vähendada näiteks pisut leebema ajasurvega.

Üks asi, mida olen nendes koolipäeva algusaja ümber käivates vestlustes tähele pannud, on see, et räägitakse aju arengust just teismeliste vaatevinklist - teismelised on need, kelle unehormooni rütm muutub ja kes võiks saada hommikul kauem magada. Kui öelda "teismeline", siis ehk tuleb silme ette eelkõige 15 ja 16-aastane noor, mistõttu tundub, et koolipäeva algusaeg mõjutab pigem gümnaasiumiõpilasi, ent tänaseks on teismeeaga seonduvad muudatused ajus nihkunud võrreldes varasemaks ehk tegelikult võib "teismeline" olla juba 9 või 10-aastane laps. Teisisõnu, aastal 2025 ei ole meil ei vaimse ega füüsilise tervise vaatevinklist ühtki mõistlikku argumenti, miks jätkata liigvarase koolipäeva algusega, teades, et see mõjutab inimese toimetulekut terve koolisüsteemi jooksul.

Iga seesugune muudatus algab siiski katsetamisega - on tõenäoline, et kuskil peab leidma kompromisse, selliseid, mille peale veel ei tule. Seega, loodan väga, et saate oma koolides teha näiteks aastase katse ja vaadata seejärel, millised hirmud osutusid asjatuteks, millised väljakutseid vahetati ehk uute vastu välja ja milliste uuendustega saate rahulikult ka jätkata!

 

Hagudi Põhikooli kogemus

Viimastel aastatel on palju räägitud teismeliste unerütmist ja tundide hilisema alguse mõjust. Unepuudus mõjutab mälu ja õppimisvõimet ning võib viia kehvemate õpitulemuste ja stressini. Meie õpetajad märkasid samuti, et 8.10 algavate tundide puhul on tihti esimesel tunnil õpilased väsinud. Ka lastevanemate teadlikkus on viimastel aastatel tõusnud.Seetõttu tekkis meie koolis poolteist aastat tagasi arutelu hilisema tundide alguse võimalikkuse üle.

Kuna kavandasime üleminekut uuele õppekorraldusele (pikemad tunnid), sobitus koolipäeva alguse nihutamine kella 9.00-ni selle muutusega hästi. Arutelu käigus korraldasime 2023. aasta aprillis küsitluse, et selgitada välja õpilaste ja lastevanemate arvamused. Tulemused näitasid, et 60,5% lapsevanematest ja 84,9% õpilastest eelistasid tundide algust kell 9.00. Tuginedes unemeditsiini teadmistele ja küsitluse tulemustele, viisime Hagudi Põhikoolis käesolevast õppeaastast sisse muudatuse, mille kohaselt algavad tunnid nüüd kell 9.00.

Pärast esimest poolaastat viisime uuesti läbi tagasisideküsitluse, et hinnata uue õppekorralduse mõju. Tagasiside küsitlus kinnitab, et hilisem tundide algus on olnud õpilastele kasulik. Enamik õpilasi ja õpetajaid märkisid, et hilisem tundide algus on parandanud õpilaste keskendumisvõimet.
85,4% õpilastest tõid oma vastustes välja, et väsimustunne koolipäeva jooksul on täielikult või osaliselt vähenenud.
87,1% õpilastest ja 100% õpetajatest andsid tundide hilisemale algusele hinnangu 4 või 5.
Meie eesmärk on toetada õpilaste heaolu ja luua toetav õpikeskkond. Tundide hilisem algus on hea näide sellest, kui oluline on arvestada teadusuuringutega.

Lea Vendik,  Hagudi kooli direktor
Liia Moorits, õppealajuhataja

 

Iga muutus tundub alguses raske

Olen hilisema kooli alguse mõtetega väga nõus. Kui meie võimuses on laste elu ja õppimine kergemaks teha, peame seda tegema. Lapsed on paratamatult ühiskonnas nõrgemal positsioonil ning täiskasvanute ülesanne on nende eest hea seista.

Oleme koolis seda teemat praegu arutamas ja käinud ka teiste koolide kogemusi uurimas. Kuna muudatus puudutab paljusid ja mitmest vaatest, on arutelud kohati väga tuliseks läinud. Vanematele teeb eelkõige muret harjumusliku elurütmi muutus. Kaugemalt tulijatele on oluline ühistranspordi küsimus: kuidas laps kooli saab ja mida ta koolis teeb, kui peab varem tulema? Õpetajate jaoks tähendab see õpetamismetoodika muutust. Tahame hoida koolipäeva lõpu sarnase tänasega, et lapse koolipäev ei läheks pikemaks. See aga tähendab õppetöö ja päeva ümber korraldamist ning mõtestamist, sh tundide pikkuse ja/või vormi muutust.

Tegeleme teemaga edasi. Õpetajatega käime teiste koolide kogemusi uurimas. Seda nii tundide metoodika kui ülemineku kogemuse koha pealt. Vanematelt kogume tagasisidet ja küsimusi läbi klassivanemate esindajate ja vanematekogu. Kuna arutelud alles käivad, ei oska hetkel täpset ülemineku aega ja uut päevakorraldust veel öelda. Hoiame kaasatud huvipooled jooksvalt kursis.

Lõpetuseks tänan meie kooli vanemaid ja õpetajaid, kes mõtte üles tõstsid ja kaasa mõtlevad!

Ain Mihkelson
Rapla Kesklinna Kooli juht

Vastuseid levinumatele koolialguse kellaaja kohta käivatele küsimustele ja muredele leiad siit.