25.03.22

Abivajavast lapsest ja hädaohus olevast lapsest teatamine

 

Abivajav laps

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne. Lapse abistamiseks ja kaitseks suunatud tegevused hõlmavad lastekaitse- ja võrgustikutööd kõige laiemas tähenduses, sh sotsiaalteenuseid ja -toetusi ning koostööd lapse, tema pere ja lapsega kokkupuutuvate võrgustikuliikmete vahel. Lapse abistamisel tuleb lähtuda tema individuaalsetest vajadustest ja huvidest.

Hädaohus olev laps

Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekkumist, et ohtu ära hoida või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse. Kui lapse on hädaohtu seadnud tema pere ja ühelgi muul moel ei ole võimalik ohtu tõrjuda, võib olla põhjendatud lapse eraldamine perekonnast. Lapse vastu suunatud süüteo toimepanemise kahtlus (sh füüsiline või seksuaalne vägivald; elu ja tervist ohustav hooletusse jätmine; jne) on kriminaal- või väärteomenetluse algatamise aluseks.

 

ABIVAJAVAST LAPSEST TEATAMINE

Lastekaitseseadus sätestab, et kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast või hädaohus olevast lapsest, on kohustus sellest teatada. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks.

Teatada valla lastekaitsespetsialistidele tel 524 0423, sven.murula@rapla.ee; või lasteabitelefonile 11 6111.

Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset lapse elu ja tervis. Teatada viivitamatult hädaabinumbril 112

Rapla Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist hakkab saadud infoga tegelema esimesel võimalusel ning otsustab 10 päeva jooksul, kas on vajalik algatada juhtumimenetlus või ei. Selleks tuleb hinnata lapse heaolu ning välja selgitada tema abivajadus.

Teade abivajava lapse kohta kantakse lastekaitsespetsialist poolt Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR). Eraldi toimingutena tuleb sisse kanda kõik tegevused, mis antud lapse ja tema perega tehakse. Seejuures on oluline selgitada välja ka lapse arvamus. Lapse arvamuse väljaselgitamisel kasutakse erinevaid eakohaseid tehnikaid. Lapse arvamus dokumenteeritakse ja sisestaks samuti STAR'i.

Näited abivajava lapse kohta:

  • Laps elab üksi
  • Laps vajab erispetsialisti abi, aga vanem ei tunnista seda, ei oska abi küsida, vms
  • Laps ei täida koolikohustust
  • Laps jooksis kodust ära
  • Laps pani toime süüteo

HÄDAOHUS OLEVAST LAPSEST TEATAMINE

Kui hädaoht on põhjustatud tema kodusest olukorrast, siis eraldatakse laps perekonnast ja paigutatakse ta turvateenusele. Juhtumiga hakkab edasi töötama lastekaitsespetsialist, kes vestleb vanematega, lapsega ning vajadusel teiste võrgustiku liikmetega (politseiga) ning hindab lapse heaolu. Kui on vajalik laps eraldada perekonnast pikemaks perioodiks, siis peab lastekaitsespetsialist tegema kohtule 72 h jooksul vastavasisulise avalduse.

Samal ajal tuleb teha paralleelselt tööd lapse päritolu perekonnaga ning pakkuda neile erinevaid toetavaid teenuseid, et laps saaks tagasi koju pöörduda. Teisalt peab olema kindel, et tagasi koju pöördudes on lapse turvalisus ning heaolu tagatud. Hädaohus olevad lapsed kannab lastekaitsespetsialist STAR' ning lisab toimingute alt tehtud tegevused lapse ja perekonnaga.

Hädaohus olevate laste näited:

  • Laps on vägivalla ohver
  • Laps on tõsiselt haige
  • Laps üritas enesetappu
  • Laps on tugevas alatoitumuses
  • Laps pani toime süüteo
  • Lapse elukeskkond ei ole tema jaoks turvaline 

Laste ja perede heaolu tagavad õigusaktid

Eesti Vabariigi põhiseadus

Lastekaitseseadus

Perekonnaseadus

Sotsiaalhoolekande seadus

Perehüvitiste seadus

 

Lapse õiguste konventsioon

Toimetaja: KATRIN KRUUSIMÄGI
4.11.21
 heaolu kolmnurk