Aasta kultuuriauhind
Auhinnaga tunnustatakse kultuurilisi algatusi, loomingulisi saavutusi või jätkusuutlike traditsioonide hoidmist, elutööd või silmapaistvat tegevust valdkonnas. Auhind omistatakse üksikisikule, kollektiivile, ühendusele või ettevõtjale, kelle tegevus kultuurielus on olnud silmapaistev.
2023. aasta
2023. aasta kultuuriauhinna laureaat on Kalle Kõiv
Mahtra sõja 165. aastapäevaks kirjutas Kalle Kõiv näidendi „Sõda, siis sõda" sellest, kuidas Eduard Vilde 1901. aastal Juuru Eeru kõrtsis oma maameeste mässu romaaniks materjali korjas ja kuidas sellest talupoegade vastuhakust romaanis Mahtra sõda sai. Lisaks kirjutamisele ta lavastas näidendi ja mängis ise harrastustrupis omamoodi vaimtegelast Peeter Oleandrit.
„Mahtra sündmustel on iseenesestmõistetavalt lai ajaline tähendusruum, kuid sündmusel on ka kohalik, lausa isiklik mõõde ja seda Kalle Kõiv oma käsikirjas ja lavastuses ka jõuliselt käsitleb. On imetlusväärne, et Mahtra sündmuste ajaülesed inimlikud teemad just kohaliku omakultuuri kaudu nii ereda vormi ja täisväärtusliku omaalgatuslikkusega laiemasse kultuuripilti jõuavad. „Mahtra sõda" romaanina ja Juuru kirikuõpetaja sellest inspiratsiooni saanud näidend kutsuvad meid selga sirgeks lööma. Lavastus on ühiskonnakriitiline ja ka enesekriitiline. Mitmekihilist kodu-, aate- ja kirjandusloolist lavastust esitati vabas õhus suvel Mahtra sõjaväljal ja kogu sügise jooksul Atla-Eeru kõrtsis" kirjutas etenduse kohta Valter Uusberg.
Etendus valiti 36 teatri ja 41 lavastuse hulgast vabariiklikule harrastusteatrite festivalile jaanuaris, kus saadi eripreemia kohapärimuse kasutamise eest.
2022. aasta
2022. aasta kultuuriauhinna laureaat on Aigar Kostabi, kes on olnud Rapla Pasunakoori dirigendiks alates aastast 1997, mil Rapla Pasunakoor loodigi. Ta sõidab proovidesse Tallinnast. Aigar Kostabi teeb oma tööd südamega, aktiivselt ning toob pillimängu juurde uusi noori mängijaid. Ta on trompetist, pedagoog ja puhkpilliorkestri dirigent. Ta on Eesti Teatriliidu liige, on lõpetanud Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
Rapla Pasunakoor on osa võtnud vabariiklikest ja maakondlikest, ilmalikest ja kiriklikest muusikaüritustest. Kontsertreisid on viinud neid Soome, Läti Vabariiki ja mujale. 2001. aastal salvestas Pasunakoor oma esimese CD plaadi Rapla kirikus. 2017 anti välja pasunakoori kahekümnendaks juubeliks Susi stuudios salvestatud CD 14-ne looga. Möödunud aasta novembris tähistati oma 25. juubelit uhke kontserdiga Rapla Kultuurikeskuses ning Rapla kirikus.
Rapla pasunakoor on alati rõõmuga nõus esinema nii valla kui maakondlikel üritustel. Kõikidel jõulupüha jumalateenistustel kuuleme kirikus nende kaunist mängu, samuti 24. veebruaril kirikuaias Vabadussõja mälestussamba juures, olgu ilm milline tahes.
Aigar Kostabi panus puhkpillimuusika traditsiooni edasikandmisesse Rapla vallas, Raplamaal ja üle Eestis on hindamatu väärtusega.
2021. aasta
Rapla valla 2021. aasta kultuuriauhinna laureaat on Sten-Olle Moldau
Mai lõpus avaldas Sten-Olle Moldau oma kolmanda albumi nimega "Rapla". Albumil kõlab kokku 10 laulu, mis on kõik Sten-Olle enda poolt kirjutatud. Osa lugudest olid varem juba singlitena avaldatud, sh muusikavideo olid saanud lood "Kummuli kaheksa", "Riburadapidi" ja "Põgenik". Tänaseks on neile lisandunud "Mis siis" ja "Rapla poisid". Sten-Olle näitab oma videotes Raplat ja Raplamaad ja kaasanud on ta ikka Raplaga seotud sõpru küll näitlema, küll filmima, küll koos musitseerima. Muusikavideos "Rapla poisid" teevadki kaasa Sten-Olle lapsepõlvesõbrad - tõelised Rapla poisid - kellele lugu pühendatud on. "Mul on elus vedanud päris mitme asjaga, üks suurimaid õnnestumisi oli kokkusattumine noorpõlves inimestega, kes tegid igasuguse kunstilise tegevuse justkui natuke isegi sunduslikuks," räägib Sten-Olle oma kooliaja sõpradest, kellega koos oli pidevalt vaja luua muusikat, teatrit ja kino, sest see oli kõige lahedam ajaveetmise viis. "Mida aeg edasi, seda enam jõuab kohale, et see oli väga jõhker vedamine ja võlgnen oma praeguse elu (mis mulle väga istub!) suures osas just nendele inimestele. Ma ei julge seda neile küll eriti öelda ja ega nad komplimente vastu võtta ka ei oska, aga igal juhul olen südamepõhjani tänulik." Tänu Sten-Ollele on Rapla nimi levinud sellel aastal üle Eesti. Plaadiesitluskontserdid toimusid Raplas, Tallinnas, Viljandis ja Tartus. Enne seda sai aga uue plaadi lugudega ja Raplaga tutvuda nii üleriigilise televisiooni, raadio kui ajalehtede vahendusel. "Rapla" valiti selle aasta juunis Raadio Tallinna kuu albumiks ning püsis nädalaid Apollo ning Rahva Raamatu edetabelis. Sten-Olle on tõeline Rapla patrioot, kes ei väsi oma kodupaika kiitmast.
2020. aasta
Rapla valla 2020. aasta kultuuriauhinna laureaat on Kabala Segakoor.
Kolmekümne aasta jooksul on koor panustanud oma tegevusega oluliselt Raplamaa kultuuri arengusse. Nende tegevuse eesmärkideks on ühendada koorilaulu armastavad inimesed, koorilaulu traditsiooni hoidmine, saada ja jagada rõõmu muusikast, rikastada paikkonna kultuurielu ja esindada oma koduküla Kabalat, koduvalda ja maakonda ning osaleda laulupidudel - nii maakondlikel, kui üldlaulupidudel. Repertuaaris on eesti rahvamuusikat, vaimulikke koorilaule, klassikalisse ja kergemuusikažanri kuuluvaid teoseid. Kolmekümne aasta jooksul on toimunud igal aastal kontserdid erinevates paikades. Näiteks on koori kroonikas on kirjas, et 10.mail 1992 aastal esineti V.I.Lenini nimelise kolhoosi klubis emadepäeva kontserdil. 16.aprilli 1993. aastal toimus kontsert Rapla Haiglas. Alates 1994. aastast on osaletud kõikidel üldlaulu- ja tantsupidudel ning kõikidel Rapla Maakonna laulu- ja tantsupidudel. Eesti Segakooride Liidu liikmena on osaletud üleriigilistel segakooride laulupäevadel Viljandis, Tallinnas, Elvas, Türil, Pärnus jm. Igal suvel korraldatakse koorireis ehk laululaager, kus harjutatakse, õpitakse laule ja laager lõppeb alati kontserdiga reisi sihtkohas, möödunud suvel toimus kontsert Sangaste kirikus. Koori reisid ja sündmused toimuvad ikka koos peredega, kes on koori suured fännid ja nii mõnigi on saanud ka koori liikmeks. 2004. aasta XXIV üldlaulu ja -tantsupeo eel istutati 1000 puud Alemäe II katastriüksuse heinamaale, millest on saanud nüüd mets. Samuti on Tammemäel kasvamas väikese püramiidtamme. Kooris on täna 26 lauljat, keda dirigeerivad Marike Uusjärv ja Anu Siniroht. Koor tähistas oma 30. aastapäeva 24. oktoobril 2020 kontserdiga Rapla Kultuurikeskuses.
2019. aasta
Alu Segarahvatantsurühm
Alu Segarahvatantsurühm on kauaaegne rahvakultuuri traditsioonide hoidja ja edasikandja. Nende eestvedamisel on 22 aasta jooksul Alus peetud 10 mini-tantsupidu. 2019. aastal peetigi juubelipidu, kus said võimaluse esineda nii võimlejad, noored, lapsed kui ka täiskasvanute ja eakate tantsurühmad Kehtnast, Märjamaalt, Raplast, Kohilast, Valtust ning Hagudist. Alu Segarühm võttis vastu külalisi ka kaugemalt: sõprusmaakonnast Madonast Saikavast. Vihmas ja päikeses tantsis Alus üle 300 rahvatantsija ja võimleja.
2018. aasta
Lily Kononova
Lily Kononova on Kaiu piirkonna kultuurihing. Lily on korraldanud juba kolhoosiajast alates Kaiu, Juuru, Kohila piirkonna inimestele teatri- ja kontserdikülastusi, ekskursioone ja väljasõite, et maapiirkonna elanikud saaksid osa väljaspool maakonda toimuvatest kultuuriüritustest. Viimastel aastatel on Lily Kononova viinud kogukonna inimesed eri maade kultuure tutvustavatele reisidele. Külastatud on Tšehhit, Horvaatiat, Ungarit ja Austriat. Tema juhtida on maakonna vene keele õpetajate ainesektsioon ning korraldada maakonna parematele ainetundjatele ekskursioonid vene kultuuri ja olmega seotud paikadesse.