Helmut Maandi sündis 5. juunil 1906 Sikeldis, kus vanemad Mart ja Mari Maandi olid Alumõisa veskirentnikud, hilisemad talupidajad.

Helmuti õpingud algasid Raplas Küllmannide erakoolis ja jätkusid 1917–1925 Westholmi gümnaasiumis Tallinnas ning seejärel 1925–1932 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Helmut Maandi 1944. aastani Tallinnas vandeadvokaadina. Ühtlasi tegutses ta Eesti Ühistegelise Liidu sekretärina ja ETK juriskonsuldina. Oli 1933–1937 V Riigikogu liige ühinenud põllumeeste ja asunike rühmas. Kuna Maandil oli talu Rapla vallas, valiti ta ka Rapla vallavolikogu liikmeks.

Helmut Maandi oli 1944. aasta algu ses asutatud põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige. 18. septembril 1944 nimetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes professor Jüri Uluots Helmut Maandi Otto Tiefi valitsuse juurde riigisekretäriks. Maandil õnnestus ainsa valitsuse liikmena pääseda Rootsi. Vabasse maailma võttis ta kaasa ainsa eksemplari säilinud Riigi Teataja numbri, mis oli dokumentaalseks tõendiks Tiefi valitsuse loomise kohta ja aluseks õigusliku järjepidevuse kandmisele. Helmut Maandi jätkas Stockholmis eesti pagulasorganisatsioonides aktiivset tegevust.

Suri 27.10.1990 Stockholmis ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Infotahvli avamisüritusest võtsid osa Helmut Maandi lapsed, riigisekretär Taimar Peterkop, endine riigisekretär Uno Veering, Raplamaa Vabadusvõitlejate Ühenduse esindus, Rapla valla esindajad, Sikeldi küla elanikud, Jakob Westholmi koolid õpilased , MTÜ K. Pätsi muuseumi ning J. Laidoneri Seltsi liikmed ning Tallinna XXI Kooli liputoimkond ja Rapla Gümnaasiumi esindus.

Tänane riigisekretär Taimar Peterkop  rõhutas oma kõnes, et et maailm on meie endi kätes! Seda nii noortele kui vanadele. Helmut Maandi, siitsamast Raplamaalt pärit möldri poeg, täitis sihikindla tegevusega oma kodanikukohustuse ja.. ta muutis maailma. Sest ilma tema tegevuseta ei oleks saanud 1991. aastal taastada Eesti Vabariiki õigusliku järjepidevuse alusel; ei oleks olnud eksiilvalitsust; ja tänane Eesti ei ole see, kus elame. Lühidalt, igaühel on meil täita oma roll nii kodaniku kui pereliikmena; igaüks peab püüdlema oma eesmärkide saavutamise poole, olgu nad siis nii ebareaalsed kui tahes. Olgu Helmut Maandi lugu meile kõigile innustuseks. Riigisekretäri kõne on avaldatud siin.

Vallavanem Gert Villardi sõnavõtust jäi kõlama vajadus mäletada olulist: Eesti esimese riigisekretäri Helmut Maandi ja Eesti mineviku teadmine ja mäletamine julgustab tänaseid Rapla vallas tegutsevaid ja üles kasvavaid inimesi tundma, et ka nemad võivad olla korraga olulised nii oma kodukandile kui ka tervele Eestile.

Helmut Maandi poeg Jaak rääkis oma isa Rootsi põgenemise loo ja meenutas lapsepõlvemälestusi Sikeldist.

Infotahvlilt eemaldasid teki Anne Maandi, riigisekretär Taimar Peterkop ja külavanem Marve Reede.

Oleme väga tänulikud Aare Hindremäele, kes oli nii infotahvli loomise kui toimunud ürituse eestvedajaks. Aare Hindremäe pilte vastupanuvõitluse päeva tähistamisest Raplas ja Sikeldis saad vaadata siit.

Vallavanem Gert Villardi sõnavõtt 22. septembril Helmut Maandi lapsepõlvekodu juures Sikeldis.

Austatud siinviibijad!
Kus on teie sünnikodu? Millist kohta peate oma sünnikoduks? 
15 aastat tagasi avati üle Eestilise riigipeade ja riigisekretäride sünnikohtade märkimiseks mälestuskivid. Mispärast just sünnikodude juures? Suuri ja meile olulisi tegusid tegid need mehed ju mujal, näiteks pealinnas või hoopis meie riigi piiridest kaugemal?

15 aastat tagasi, kui siin avati mälestuskivi Helmut Maandile, ütles toonane vallavanem Aare Heinvee, et Rapla ei taha olla vald, kes ei mäleta oma minevikku. Täna avatav infotahvel kinnitab seda soovi mäletada olulist. Samuti jagab see teadmisi Eesti esimese riigisekretäri Helmut Maandi ja Eesti minevikust nii kohalikele kui ka kaugemalt tulnutele. Et mäletamine ulatuks meie vallast kaugemale ja julgustaks tänaseid Rapla vallas tegutsevaid ja üles kasvavaid inimesi tundma, et ka nemad võivad olla korraga olulised nii oma kodukandile kui ka tervele Eestile.

Mina pean oma sünnikoduks või lapsepõlvekoduks oma isakodu Nõuri talu siin lähedal. Minu kodu on Otto Tiefi sünnikodu naaber, mis täna kannab Sildema talu nime ja kuhu perekond Paidla püstitas sellele endisele riigimehele mälestusmärgi.

See on juhus, et saatus on minu sünni toonud neile Eesti ajaloos kustumatut rolli mänginud suurmeestele lähedale. Aga nende mälestuse lähedusest on minul ja usun, et meil kõigil õppida. Helmut Maandi ei olevat pidanud oma eluajal auavaldustest lugu, aga oma poja Jaak Maandi sõnul pidas ta lugu oma kodukohast, sünnitalust ja hoidis selle mälestust.

Mina usun, et kõige parem auavaldus on, peale sellel infotahvlil kajastatud valla ja riigiloo mäletamisele, härra Maandi eeskujul pidada oluliseks ja mäletada kohta, kus oleme sündinud ja üles kasvanud. 

Nii anname olulise panuse endi ja oma riigi jaoks.  

 

Katrin Kruusimägi
meediaspetsialist