Foto(de) autor Marco Saluste

Augustis panid oma mõtted kirja noorsootöö- ja koolidevahelisest projektist Kabala noorsootöötaja Gerli Ükssaar, Kabala Lasteaed-Põhikooli huvijuht Koidu Pettai, muusikaõpetaja Anu Siniroht ja direktor Pille Lille. See oli väike algus, millest sai päris suuremõõtmeline nelja valla kooli ja koolide piirkondades tegutsevate noortetubade vaheline projekt "Mina arvan!". Kaua mõtlemata toetasid Kabala kooli noored ideed ning selle arendamise ja projekti koostamise etapis liitusid Kaiu ja Juuru noorsootöötjad Leela Ehasalu ja Kadri Brecher. Ühiselt otsustati, et tegevustesse kaasatakse nelja Rapla valla väiksema kooli õpilasesinduse liikmeid ja aktiivsemaid noori vanuses 7-17 aastat. Projekti rahastati Eesti Noorteühenduste Liidu Noorte Osaluse Fondist, mille elluviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti tegevuste raames soovisime koos noortega saada teadlikumaks sellest, millised on noorte võimalused viia ellu oma mõtteid ja ideid nii üldhariduse, noorsootöö ja vallavalitsuse tasandil. Ühtlasi oli eesmärgiks saada teada, millised on projektis osalevate koolide õpilasomavalitsuste võimalused ja kuivõrd aktiivsed on noored kaasa rääkima ja ellu viima enda ideid formaal- ja mitteformaal õppe sidumisel.

Projekti raames toimus kolm sisutihedat noorteseminari, milles kokku osales 56 noort ja 22 otsustajat. Projekti alguses ei osanud arvata, et õnnestub kaasata hulganisti koostööpartnereid, kes olid valmis noortega kohtuma, enda kogemusi jagama ja noorte silmaringi avardama. Samuti õnnestus leida partnereid, kes võimaldasid seminarideks tasuta ruumide kasutamist. Erilised tänud Allikasilma Elamustalu perenaisele Kadri Brecherile ja Rapla külade ja Raikküla piirkonna koordinaatorile Anne Lehele, kes võõrustas noori Kabala Mõisas.

Noortega kohtusid Rapla vallavolikogu esimees Kalle Toomet, Rapla vallavanem Gert Villard, Rapla valla kultuuri- ja noorsootööspetsialist Helen Hints. Kõrvale ei jäänud ka projektis osalevate koolide direktorid ning õpilasesinduste juhendajad: Juuru Eduard Vilde Kooli direktor ja ÕE juhendaja Kalle Kõiv, Kaiu Kooli direktor Hannes Vald ja ÕE juhendaja Kati Rajasalu, Hagudi Põhikooli direktor Lea Vendik ja ÕE juhendaja Kadi Ollema ning Kabala Lasteaed-Põhikooli direktor Pille Lille ja ÕE juhendaja Koidu Pettai. Märkimisväärse panuse andsid kogu projekti elluviimisele projektis osalevate koolide piirkondade noorsootöötajad Leela Ehasalu Juurust, Kadri Brecher Kaiust ning Gerli Ükssaar ja Maris Rätsep Kabalast.

Esimesel seminaril tutvuti erinevate võimalustega noorte elukorraldusest kaasarääkimisel, sh noortevolikogu, noorteaktiiv, õpilasesindus. Saadi teadlikumaks noorte õigustest, noorteühendustest ja nende tegutsemisest, omavalitsuse toimimisest ja selle erinevate valdkondade funktsioonidest. Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Maarja Mehiste tutvustas ühenduse loomise ajalugu, selle tegevuste tulemusi, noortevolikogu toimimist ja noorte erinevaid võimalusi nii enda elukorralduse paremaks muutmisest kui ka erinevatest võimalustest enda silmaringi avardamiseks. Praktilisem ettekanne oli Türi Noorte Volikogu esimehelt Kirke Perillus, kes jagas oma kogemusi ning innustas noori kasutama enda elukorralduse paremaks muutmisel kaasarääkimiseks just noortevolikogu tööformaati. Noored leidsid, et noortevolikogu pole nende jaoks sobiv viis ning mõeldi hoopis luua noorteaktiiv, kuhu kuuluksid  aktiivsed noored.

Ühtlasi tekkis samal seminaril  noortel  reaalne kontakt omavalitsuse esindajatega, kellega arutleti oluliste teemade üle, mis on otseselt seotud noorte igapäevaeluga, sh noorte kaasamine, aktiivsus- või tegutsemisalad, projekteerimise etapis oleva Rapla veekeskuse rajamine ning "vaba laud" - kus noored tõid välja veel mõtteid, mis neid kõnetavad.

Noorte kaasamise valdkonnas toodi välja, et on oluline noori järjekindlalt kokku kutsuda, kasutades selleks erinevaid formaate. Lisaks toodi välja, et on vaja luua noorte meililist, kuhu saadetakse noorte elukorraldusega seotud aruteluteemad, mille kohta noored saavad avaldada oma arvamust. Viimase vahendajaks oleks noorte arvates kõige parem valla noorsootöö peaspetsialist. Samuti tehti  valla noorsootöö spetsialistile ettepanek, et ta külastaks koole ja kord kahe-kolme kuu jooksul kutsuks  kokku valla koolide õpilasesindusi ja aktiivsemaid noori, et koos arutada noorte eluga seotud teemasid, mis on nt algatatud kas vallavalitsuses või noorte endi poolt.

Aktiivsusalade lauas genereeriti ideid, mida ja kus saab vallas kas paremaks muuta  või mida lisaks luua. Puudustena toodi välja külade  valgustuse ja noorte kogunemiskohtades varikatuste puudumise. Samuti rõhutati vallas toimuva transpordi liikumise  logistika ajalist  sobimatust. Ühiseks mureks oli ka noortetubade füüsilise keskkonna puudujäägid, sh ruumide suuruse sobimatus ja nende kasutamise ebaefektiivsus. Ettepanekutena toodi välja aktiivsusalade laiendamise vajalikkust, tervisliku eluviisi ja mitmekesiste tegevusalade võimaluste loomist, sh terviserajad, kergliiklusteed, seikluspargid, uisuväljakud ja põgenemistoad. Rapla veekeskuse planeerimiseks toodi välja hulganisti ideid nii selle kujundamiseks, kui ka funktsionaalseks kasutamiseks.



Ühtlasi toimus kaks praktilist seminari projektis osalenud koolide direktorite, õpilasesinduste juhendajate ning koolide piirkondade noorsootöötajate osavõtuga. Nendesse seminaridesse kaasati ka noorteühendusi ja ametiasutusi.  Ühel seminaril tutvuti noorteühenduste (Eesti 4H, Eesti Gaidide Liit, valla noorsootöötajad) ja ametiasutuste (politsei-ja piirivalveamet, päästeamet) tegevustega, mida saab integreerida kooli igapäevaellu.



Kolmandal seminaril töötasid noored koostöös koolide direktorite, õpilasesinduste juhendajate ja noorsootöötajatega  välja detailsed tegevusplaanid, arvestades iga  kooli piirkonda  vähemalt kaks tegevust, mis on suunatud formaal- ja mitteformaal õppe sidumisele. Planeeritud tegevused viiakse ellu 2023 aasta jooksul.



Viimase seminari lõpus tegid noored ettepaneku jätkata kohtumisi projektis osalenud õpilasesindustega ning püüda  laiendada tutvusringi teiste valdade õpilasesindustega. Jätkuprojekti eesmärgiks on saada teadlikumaks, kuidas toimivad ja tegutsevad õpilasesindused teistes koolides, mida täpsemalt tehakse, millised on õpilasesinduste võimalused koolielu korraldustes kaasarääkimisel jms. Soovitakse õppida teiste kogemustest, et arendada enda tegevusi ning ühtlasi jagada isiklikke  kogemusi. Seminari lõpus lepiti kokku, et juba 2023 aastal luuakse kontaktid teiste valdade õpilasesindustega ning alustatakse kohtumistega. Soovitakse jätkata noorte osalusfondi jätkuprojektiga, mis  pannakse kokku noorteaktiivi kuuluvate noortega.



Projekti lõpuks sai valmis aktiivsete noorte nimekiri, kes on valmis jätkama uue projektiga ning esindama noorte mõtteid ja ettepanekuid noorte elu paremaks korraldamiseks vallavalitsuses. Edasiminekuks oodatakse valla noorsootöö peaspetsialisti, koolijuhtide ning õpilasesinduste juhendajate kaasabi. Noorte kuulumine valla noorteaktiivi annab õpilastele usku sellesse, et neil tekivad reaalsed võimalused valla tasandil oma sõna sekka öelda.  Noorte soov õppida teiste valla koolide noorte kogemustest viib selleni, et toimub laiem areng nii enda kooli kui valla piirkondade tasandil. Usun sellesse, et noorteaktiivist kujuneb lõpuks ka noortevolikogu.

Kokkuvõttes õpiti üheskoos suurel hulgal genereeritud ideedest ja ettepanekutest välja valima olulisemad ja reaalsemad, et need saaks ka ellu viia. Õpiti teisi kuulama ja teiste arvamusega arvestama. Arendati mõtete koondamist, valikute tegemist ja esinemisoskust. Õpiti töötama meeskonnas ja rolle jaotama, sh liider, protokollija, info vahendaja ja meeskonna arutelu kokkuvõtete ettekandja.

Projekti tulemusena saan Kabala kooli näitel tuua suurimaks  saavutuseks  õpilasesinduse liikmete arvu hüppelist kasvu ja selle laienemist alates esimesest kuni üheksanda klassini. Noored on elevil ja samas mõistavad vastutust. Ka lapsevanemad tunnevad suuremat huvi õpilasesindus käekäigu vastu, suheldakse otse kooli direktoriga ja uuritakse, mida õpilased on ühe või teise tegevuse osas otsustanud ja kuidas on oma otsused ellu viinud või plaanivad ellu viia. Lisaks saavutasime selle, et meie kooli õpilased liitusid noorteühinguga Eesti 4H. Viimane loob senisest enam võimalusi integreerida mitteformaalset õpet kooli igapäevaeluga. Teiste projektis osalenud koolide noorte ja  juhtkonna osas on väga positiivne see, et koolide direktorid tulid  noortega seminaridele  ja olid nendes aktiivsed kaasarääkijad, suunajad ning kuulajad. Viimane on oluline näitaja juhtkonna positiivsest hoiakust noortesse, nende arvamustega  arvestamisel.

Juba esimesel kohtumisel oli näha, et noortes  tärkas huvi olla aktiivsed oma valla kodanikud. Ühtlasi tekkis noortel arusaam, et kui nad ise midagi ette ei võta, siis ei tasu nuriseda selle üle, kuidas teised nende elu püüavad oma parima äranägemise järgi korraldada. Seega saadi teadlikumaks sellest, et nende elu on nende endi kätes. Ja seda mitte ainult valla, vaid ka kooli tasandil. Jõuti tõdemuseni, et ideedest ei piisa, vaid tuleb nende realiseerimiseks vastutust võtta ja tegutseda.

Projektiga seotud detailsem info, kokkuvõtted ja pildigaleriid kõigist seminaridest on leitavad Kabala Lasteaed-Põhikooli kodulehel.

Teate koostas Kabala Lasteaed-Põhikooli direktor Pille Lille