Mida paremini jäätmeid liigiti kogume, seda väiksem on prügiarve – alates 1. juulist 2026 muutub see vahe eriti selgelt tuntavaks. Muutub segaolmejäätmete hinnastamine, kuid sellega ei kaasne paratamatu hinnatõus, vaid iga majapidamine saab liigiti kogumisega ise panustada sellesse, et jäätmearve madalam püsiks. Kes sorteerib, maksab vähem. Keskmiselt tuleb segaolmejäätmete konteinerisse pandud biojäätmete ja pakendijäätmete eest tasuda 4 kuni viis korda kõrgemat tasu kui siis, kui need oleksid liigiti kogutud. Paraku on segaolmejäätmete hulgas sageli just väga palju pakendijäätmeid ja biojäätmeid.
Ühes majapidamises tekkivatest jäätmetest moodustavad segaolmejäätmed päriselt vaid umbes viiendiku. Umbes sama palju on biojäätmeid ning oluliselt suurem osa on hoopis plast-, metall-, klaas- ja papp- ning paberpakendeid, millest on võimalik uusi materjale ja tooteid teha, kui neid kogutakse eraldi. Kui panna kõik kokku segaolmejäätmete konteinerisse, läheb see materjal hoopis prügimäel või põletusahjus asjatult raisku. Jäätmereform lõpetab sellise olukorra, sest liigiti kogumine hakkab päriselt ära tasuma ja muutub mugavamaks.
Kuidas saab praegu pakendeid üle anda?
Meie viime jäätmereformi ellu 2029. aastal. Seni on võimalik pakendeid koguda ja ära anda vastavalt praegu kehtivale jäätmeveo korraldusele Rapla vallas.
Rapla vallas on alates 1. maist 2024 kehtiv korraldatud jäätmeveo leping, mis on sõlmitud Eesti Keskkonnateenused AS‑iga. Korraldatud jäätmevedu hõlmab kõiki Rapla vallas asuvaid jäätmevaldajaid ehk isikuid ja kinnistuid, kus elatakse või tegutsetakse, ning seaduse alusel loetakse kõik jäätmevaldajad süsteemiga liitunuks.
Pakendijäätmete kogumine on Rapla vallas korraldatud nii, et segapakendi ja klaaspakendi liigiti kogumine on kohustuslik korterelamutele alates kaheksast korterist, väiksematele korterelamutele ja eramajadele on tegemist vabatahtliku teenusega. Paberi ja kartongi liigiti kogumine on kohustuslik samuti suurematele korterelamutele ning asutustele, kus vastavaid jäätmeid tekib üle 25 kg nädalas, teistele jäätmevaldajatele jääb see vabatahtlikuks.
Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
- segaolmejäätmed – kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele;
- paber ja kartong – kohustuslik alates 8 korteriga korterelamule ja asutustele, kellel tekib paberi- ja kartongijäätmeid üle 25 kg nädalas, ülejäänud jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus;
- segapakend – kohustuslik alates 8 korteriga korterelamule, ülejäänud jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus;
- klaaspakend – kohustuslik alates 8 korteriga korterelamule, ülejäänud jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus;
- biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kellel puudub kohtkompostimise võimalus;
- biolagunevad aia- ja haljastujäätmed – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel;
- suurjäätmed – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel;
- tekstiili- ja rõivajäätmed – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel;
- ohtlikud jäätmed – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel;
- elektroonikajäätmed – kõikidele jäätmevaldajatele vabatahtlik teenus ettetellimise alusel
Lisaks korraldatud jäätmeveole on Rapla vallas loodud ka avalik pakendikonteinerite võrgustik, mis on mõeldud eelkõige eraisikutele. Elanikke julgustatakse tooma kodus liigiti kogutud pakendid ja vanapaber avalikesse pakendikonteineritesse. Pakendikonteineritesse tohib panna ainult puhtaid pakendeid – muud liiki jäätmed tuleb visata kas segaolmejäätmete või vastavate eriliigiliste jäätmete konteinerisse. Kui pakendit ei ole võimalik puhastada, tuleks see panna segaolmejäätmete hulka. Võimalusel soovitatakse pakendid enne konteinerisse panemist kokku suruda, et mahutitesse mahuks rohkem jäätmeid. Pakendite äraandmine avalikus võrgus on tasuta.
Oluline on märkida, et ettevõtted peavad oma jäätmete, sealhulgas pakendijäätmete kogumise ja äraveo ise korraldama. Eestis korraldavad pakendijäätmete kogumist ja taaskasutust kolm taaskasutusorganisatsiooni: OÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ning Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO).
Milliseid muudatusi toob jäätmereform?
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada jäätmete kogumine nii, et vajalikud konteinerid oleksid kodule lähemal ja jäätmete üleandmine inimesele lihtsam. Kortermajade juures on edaspidi üldjuhul neli konteinerit: segaolmejäätmetele, biojäätmetele, paberile ja kartongile ning plast- ja metallpakendile. Klaaspakendi kogumise lahendus sõltub piirkonnast.
Eramajade juurde tuleb vähem konteinereid. Biojäätmed võib jätkuvalt ise ära kompostida. Pakendite üleandmiseks võib kasutada pakendikotti. Mõnes piirkonnas jäävad alles ka avalikud pakendikonteinerid. Seal, kus majad paiknevad kõrvuti, võib mõistlik lahendus olla ka ühised konteinerid mitme majapidamise peale.
Alates uuest jäätmeveoperioodist maksab inimene nii plast- ja metallpakendite kui ka papp-ja paberpakendite konteineri tühjendamiskorra eest 50 eurosenti, see hakkab kehtima kogu Eestis. Enamikes omavalitsustes tähendab see senisest soodsamat pakendite või segaolmejäätmete üleandmise hinda kui seni.
Jäätmereformiga kaasneb ka muudatus prügiveo sagedustes. Linnades ja alevikes ei pea enam prügikonteineri tühjendus toimuma vähemalt kord kuus, vaid võib toimuda ka kord kvartalis. Vaid biojäätmete vedu peab ka edaspidi toimuma kord kuus juhul, kui biojäätmeid ise ei kompostita. Pakendijäätmete ja segaolmejäätmete vedu võib kõikjal toimuda ka kord kvartalis. See aitab vältida olukorda, et jäätmevedaja peab pooltühje konteinereid tühjendamas käima ning annab võimaluse valida just oma majapidamise vajadusele sobiv lahendus.
Jäätmeveo teenustasu sõltub jäätmeliigist, mahuti suurusest ja veosagedusest. Selleks, et mitte asjatult prügiveo eest maksta, soovitame:
- kogu pakendijäätmed ja biojäätmed eraldi,
- vali iga jäätmeliigi jaoks õige suurusega konteiner või jäätmekott,
- kui veopäevaks, ei ole konteiner veel täis, siis kaalu veosageduse muutmist, väiksema konteineri või jäätmekoti kasutamist.
Igal juhul tasub meil kõigil juba praegu oma harjumused üle vaadata: kas kõik, mida saab liigiti koguda, jõuab ikka õigesse kohta? Jäätmete sorteerimisel on abiks ka riiklik olmejäätmete liigiti kogumise juhend, mille leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Autorid:
Katrin Koppel, Kliimaministeeriumi olmejäätmete valdkonna juht
Astrid Levkoi-Epner, Rapla Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
1. juulil muutuvad saastetasud ning jäätmeid tasub liigiti koguma hakata ka neil, kes seda seni teinud pole.