Aasta alguses ootamatult saabunud talveolud on tekitanud traditsioonilise kaose liikluses. Sageli on juhtidele räägitud, et nad valiksid  ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse ning kaaluksid möödasõidu sooritamise vajalikkust. Rasketes ilmastikuoludes on mõistlikum loobuda möödasõidust ning jõuda sihtkohta mõned minutid planeeritust hiljem. Enne ohtliku või mõtlematu manöövri sooritamist tasuks mõelda, kas planeeritav tegevus on vajalik ja riski väärt.

Lisaks talvistele teeoludele on maha sadanud lumi toonud tänavatele ka igatalvised „driftijad", kes miskipärast peavad avalikuks liikluseks mõeldud tänavaid treeningradadeks ning oma oskuste lihvimise käigus parkivaid sõidukeid, liiklusmärke ning ka aedu rammivad. Libedusest tingitud õnnetusi võib juhtuda meie kõigiga. Alati ei pruugi põhjuseks olla tahtlikult sõiduki külglibisemisse viimine, kuid peale õnnetusse sattumist ning kellegi vara kahjustamist ei tohi õnnetuskohast lahkuda. Julged teha, julge ka tunnistada ja vastutada. Õnnetuskohalt lahkujad võiks mõelda sellele, mis tunded neid endid valdaks, kui katkisõidetud aia või mõlgitud autoomaniku asemel oleks tegu tema aia või autoga.

Noored, kes öösiti mööda asulaid „driftivad", saavad vanemaks. Muudetakse oma mõttelaadi ning väärtushinnanguid.  Pole tavapäratu, kui endine „driftija" oma pahameelt kodutänaval kihutajate peale sotsiaalmeedias välja elab.

Inimesed muutuvad, saavad täiskasvanulikumaks ning nende huvid ja maailmavaade muutub. Rasked on aga muutuma traditsioonid. Kui iga lume tulekuga kehtib kirjutamata reegel „nüüd kõik välja tänavatele driftima", siis see kandub edasi noorematele, kes võtavad seda kõike kui enesestmõistetavat tava. Ja nii aastast aastasse. Oleme ju oma tegemistes noorematele eeskujuks.

Veebruarikuu toob kaasa ka mitmeid suuri ja suuremaid tähtpäevi. Olgu need siis sünnipäevad, sõbra- või vastlapäev ning suurejooneline Eesti Vabariigi 100. sünnipäev. Suuremaid ning väiksemaid pidustusi peetakse mitmel pool.

Peomeeleolus tuleb endale aga teadvustada, et kindlasti ei ole õige istuda autorooli peale alkoholi tarvitamist. Olgu siis läbida soovitav vahemaa nii lühike kui tahes.
Peomeeleolus peab arvestama ka naabritega, seda nii era- kui ka kortermajas. Ülemeelik meeleolu ei tohi hakata häirima naabreid. Säilitamaks heanaaberlikke suhteid on mõistlik toimuvatest pidustustest ning kostuda võivast lärmist naabreid hoiatada ning nendega kokkulepe saavutada.

Sageli on politseile laekuvate väljakutsete sisuks alkoholi tarvitamise ajal või siis selle järel  tekkinud erimeelsuste ning tülide lahendamine. Kainena saame ju kõik aru, et ega purjus inimesega ei ole mõtet vaielda ja mingeid erimeelsusi lahendada. Miks kipub see siis joobes olekus nii tavaline olema? Loodan, et teeme kõik midagi selleks, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäev oleks meile positiivses võtmes meeldejääv.

Turvalist liiklemist ning rahulikke pidustusi!

Gert Kalmiste
Rapla politseijaoskonna
piirkonnapolitseinik