Rapla valla külad

Rapla vallas on

  • üks linn: Rapla;
  • viis alevikku: Alu, Hagudi, Juuru, Kaiu ja Kuusiku
  • 83 küla:
  • Alu-Metsküla 
  • Aranküla
  • Atla 
  • Hagudi
  • Helda
  • Hõreda
  • Härgla
  • Iira
  • Jalase
  • Jaluse
  • Juula
  • Järlepa
  • Kabala
  • Kaigepere
  • Kalevi
  • Kalda
  • Karitsa
  • Kasvandu
  • Kelba
  • Keo
  • Kodila
  • Sulupere
  • Suurekivi
  • Tamsi
  • Tapupere
  • Tolla
  • Toomja
  • Tuti
  • Tõrma
  • Ummaru
  • Uusküla
  • Vahakõnnu
  • Vahastu
  • Valtu
  • Vana-Kaiu
  • Valli
  • Vankse
  • Vaopere
  • Väljataguse
  • Äherdi
  • Ülejõe

Hagudi kant

Paikkonda nimetatakse keskse asula Hagudi aleviku järgi. Hagudi paikneb vallakeskusest, Rapla kesklinnast ca 9 km kaugusel Tallinna suunas. Hagudi kanti kuuluvad: Hagudi alevik ja küladest Hagudi, Kuku, Röa, Seli, Purila, Koigi, Äherdi, Seli-Nurme ning Mõisaaseme.

Hagudi alevik

Hagudi alevis asuvad lasteaed, põhikool, raamatukogu, avalik internetipunkt, postkontor, kauplused, mänguväljakud.

  • Hagudi Põhikooli ja lasteaia koduleht
  • Hagudi raamatukogu ja postipunkti koduleht
  • Alevivanem:
  • MTÜ/selts/muu: MTÜ Hagudi Hakkajad
  • Kooskäimise koht: Mänguväljakud Hagudi Põhikooli ja kortermajade juures.
  • Vaatamisväärsused: Alevikust edelasse/läände jääb Hagudi raba, mis nii pindala kui turbavarude poolest kuulub maakonna suuremate hulka.
  • Pärandkultuuri objekt: Hagudi jaamahoone ja munakiviväljak
  • Muud põnevat: Alevikus on Hagudi raudteepeatus ja alevikku läbib Tallinna-Rapla-Türi mnt. Hagudi jaamavahi-rööpmeseadja pojana sündis Hagudis raadioonu Felix Moor.

Hagudi küla

Hagudi külas on rajatud külaplats ning aktiivsete külaelanike eestvedamisel toimub aktiivne külaliikumine.

  • Külavanem: Piret Laur
  • KontaktHagudikyla@gmail.com
  • Kooskäimise koht: Hagudi mõisa ait
  • Vaatamisväärsused: Miljööväärtuslik mõisakompleks (Adam Johann von Krusensterni sünnikodu) ja Keila jõe lähiümbrus, Värava ehk Krusensterni pärn, Vargametsa tammed, Väljapere pärn.
  • Kultuurimälestised: Hagudi mõisa peahoone, ait, tall-tõllakuur
  • Pärandkultuuri objekt: A. J. Krusensterni mälestuskivi Hagudi mõisa juures, Hagudi põlisküla, Hagudi mõisa tuuleveski, Hagudi mõisa kõrts, kiviväli, kruusaauk, gooti allee Hagudi mõisa pargis, mõisaaegne turbatööstuse hoone, Hagudi paemurd, Hagudi lubjaahi.

Purila

  • Kodulehtwww.purila.ee
  • Külavanem: Siim Pärn
  • MTÜ/selts/muu: MTÜ Purila
  • Kontaktpurila@purila.ee (MTÜ Purila juhatus)
  • Kooskäimise koht: Purila külaplats koos spordi- ja mänguväljakuga
  • Vaatamisväärsused: Miljööväärtuslik mõisakompleks ja Keila jõe lähiümbrus
  • Kultuurimälestised: Purila mõisa peahoone, vesiveski, möldrimaja, valitsejamaja, ait-kuivati, karjakastell, tall-tõllakuur
  • Kaitsealune ala ja üksikobjektid: Purila mõisa park, Purila allikad, Purila tammed (2tk), kultusekivi (Näpsu) ja asulakoht.
  • Pärandkultuuri objekt: Kingsepa talu vana rehielamu, Vahtra ja Tohvre talu puisniit, Töölistemaja.
  • Muud põnevat: Avalikud maastikumängud mobiiliäpis Actionbound “Purila koletuslik maastikumäng”-1,5km ja “Purila koduküla maastikumäng” -3km. Lubjaahi.

Röa

Röa külas on rajatud külaplats koos spordi- ja mänguväljakuga ning MTÜ Röa küla eestvedamisel toimub aktiivne külaliikumine.

  • Kodulehthttps://roakyla.ee/
  • Külavanem: Margo Koppelmann
  • MTÜ/selts/muu: MTÜ Röa küla
  • Kontaktinfo@roakyla.ee
  • Kooskäimise koht: Röa külaplats, kultuuriklubi Romula
  • Vaatamisväärsused: Skulptor Anton Starkopfi sünnikodu ja mälestuskivi
  • Kaitsealune ala ja üksikobjektid: Rabivere maastikukaitseala (osaliselt)
  • Pärandkultuuri objekt: Väljapere taluhäärber, Röa paemurd, Anton Starkopfi sünnikoht, raudteesild, Röa kõrts, Purila kõrts, Aru kõrts, Töngi telliseahi.
  • Muud põnevat: Röa küla spordi- ja murumängud iga aasta augustis, filmiõhtud Romulas, rippsild

Seli

Selis mõisakompleksis asub Kaitseministeeriumile kuuluv tervisekeskus.

  • Vaatamisväärsused: Miljööväärtuslik mõisakompleks ja Keila jõe lähiümbrus
  • Kultuurimälestised: Seli mõisa peahoone, park, pargipaviljon, piirdemüürid, teenijatemaja, mõisa kuur, valitsejamaja, ait-kuivati, tall-tõllakuur, aednikumaja.
  • Kaitsealune ala ja üksikobjektid: Kaks väikselohulist kultusekivi (Sölveti)
  • Pärandkultuuri objekt: Russalu talu lubjaahi, Seli vesiveski varemed.

Kuku

  • Kaitsealune ala ja üksikobjektid: Ohvrikivi (Näägo), kultusekivi (Maasika)
  • Pärandkultuuri objekt: Purila metskond, Västriku rehielamu ja vahtraallee, Kubja puisniit, Seli-Hagudi vana koolimaja, Aru t geoloog R. Einasto paekivide kollektsioon, Näägu talu pärn, Kuku küla paemurd.
  • Muud põnevat: Kohanime esmamainiti 17. sajandi II poolel, kui nimetati isikut Kuckeperre Mart. 1725 mainiti Kucke küla. Kohanimi tuleb sõnast “kukk”.

Koigi

  • Kaitsealune ala ja üksikobjektid: Neli kultusekivi (Otsa, Endla talu, Järve)
  • Pärandkultuuri objekt: Põlised talukohad: Kangru, Mölli, Altmölli, Sopi-Altpere; Sopi talu kelder Põlisõunapuu; Suvila (Esimesi projekteeritud suvilaid Rapla vallas); Hiiealune (Pärimused: Mõisaaseme küla Hiiealune (heinamaa) – Koigi ja Reinu talu heinamaa Mõisaseme ja Koigi küla vahel. Seal Reinu krundis Hundiaugu mägi – sisse langenud ja kive täis veetud.)

Äherdi

Seli-Nurme

  • Pärandkultuuri objekt: Põline Mäe talukoht, Valgemäe talu puisniit, Kullamaa talu endine puisniit.

Mõisaaseme

Koosneb seitsmest talust: Jaani-Jüri, Jaanimardi, Luuka, Nurga, Reinu, Sepala, Tõnu.

Kaiu kant

Paikkonda nimetatakse keskse asula Kaiu aleviku järgi. Kaiu paikneb vallakeskusest, Rapla kesklinnast ca 25 km kaugusel. Lisaks Kaiule kuuluvad toimepiirkonda veel 5 küla: Karitsa, Kasvandu, Tolla, Toomja ja Vana-Kaiu.

Kaiu on huvitav paik oma vaatamisväärsuste poolest. Kaiu keskusest 5,5 km lõuna pool, Kõrvemaa lääneserval, asub Loosalu raba, kus on sadu rabalaukaid. Rabas asub Loosalu järv, mis on Eesti suurim rabajärv oma 34,1-hektarilise pindalaga. Kaius, kandi keskuses, asuvad teenuskeskus, lasteaed, põhikool, muusikakool, huvikeskus, noortetuba, rahvamaja, jõusaal, saun, raamatukogu, hooldekodu ja kauplus. Lisaks on ka välitingimused sportimiseks staadioni, lasketiiru ja terviseraja näol.

Karitsa

  • Kodulehtkaritsa.ee
  • Külavanem: Marek Mäekivi
  • MTÜ/selts/muu: MTÜ Karitsa küla
  • Kontakt: marekmaekivi@gmail.com
  • Kooskäimise koht: Karitsa külaplats
  • Vaatamisväärsused: Karitsa paisjärv (pindala 3 ha, sügavus kuni 2,3 m) rajati 1988. a. melioratsioonitööde käigus. Aastaid kalastamise ja supluspaigana kasutatud järv sai ulatusliku uuenduskuuri 2020. aasta suvel, mil korrastati ujumisala, rajati laste mänguväljak, grillimajad, võrkpalliplats ning korralik parkla.

Kaitsealune ala ja üksikobjektid: Karitsas (ja osaliselt Kasvandu küla aladel) asub viiest lahustükist koosnev kokku 50, 6 ha suurune Karitsu hoiuala, mis moodustati 2006.a Keila jõe ja sellesse suubuvate ojade, niiskuslembeste kõrgrohustute, lamminiitude, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude ning puiskarjamaade kui elupaikade kaitseks.

Kodila kant

Paikkonda nimetatakse keskse asula Kodila küla järgi. Kodila paikneb vallakeskusest, Rapla kesklinnast ca 10 km kaugusel. Lisaks Kodilale kuuluvad toimepiirkonda veel 11 küla: Kelba, Kodila-Metsküla, Kõrgu, Lipstu, Mällu, Oela, Ohulepa, Palamulla, Raka, Tapupere (nr 19 kaardil) ja Tõrma.

Avalikest teenustest Kodila külas lasteaed, raamatukogu, avalik internetipunkt ja spordiväljak. Oela külas on rajatud puhkeala koos laululavaga, kooskäimiskohad/külaplatsid on kavandatud ka Kodila ja Palamulla küladesse. Tuntud inimestest on Kodila kandiga olnud seotud lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwald (noorpõlvekodu Ohulepa külas).

Palamulla

  • Külavanem: Külaesindajad Ülo Saar, Jaanus Benjamin
  • MTÜ/selts/muu: MTÜ Pajuaida MTÜ Filmitalu
  • Kontakt: Ülo Saar ( tel 56673275 ) Jaanus Benjamin ( tel 5029298)
  • Kooskäimise koht: Palamulla küüni ja külaplats.
  • Vaatamisväärsused: Palamulla küla ridakülana mis oma arhailiste säilinud taluhoonetega moodustab ühtse terviku.
  • Kultuurimälestised: arheoloogiamälestistena on registreeritud 4 kultusekivi, 6 kivikalmet, Pukamäe kalmistukoht ja asulakoht.
  • Kaitsealune ala ja üksikobjektid: Palamulla küla piirkonda jääb Linnuraba looduskaitseala, Jalase maastikukaitseala. 1973 aastal võeti kaitse alla Palamulla karstiala.
  • Pärandkultuuri objektid: Palamulla küla näol on tegu miljööväärtusliku külaga.
  • Muud põnevat: Palamulla küla on esmamainitud 1241 aastal Taani hindamisraamatus mis oli koostatud Taani misjonäride kirjelduste põhjal. Küla kandis nime PALAMALA. 20 sajandiks oli küla suur ja elujõuline. 1939 aastaks oli külas 35 talu. Elanikke oli 155. Külas oli oma puhkpilliorkester, kool, korraldati kokanduskursuseid ja palju muud.

Tänaseks on külarahva ühiste jõududega üles ehitatud vana viljakuivati. 2016 aastast korraldatakse seal Palamulla suvekontsertite nime all muusikaüritusi. Palamullal asuvas Filmitalus saab Rao Heidmetsa juhtimisel anima-ja filmitööd õppida. Filmitalu kontakt

Kuimetsa kant

Paikkonda nimetatakse keskse asula Kuimetsa küla järgi. Kuimetsa paikneb vallakeskusest, Rapla kesklinnast ca 30 km kaugusel. Lisaks Kuimetsale kuuluvad toimepiirkonda veel 3 küla: Oblu, Tamsi ja Vaopere.

Kuimetsa on huvitav paik oma vaatamisväärsuste poolest. Kuimetsast lõunapool asub Käometsa raba koos oma kahe rabajärvega (Kadja järv ja Aeli järv), lisaks asub rabas hulgaliselt rabalaukaid. Kuimetsa on tuntud oma karstialal paiknevate Iida Urketega. Kuimetsas, kandi keskuses, asuvad raamatukogu, rahvamaja ja spordisaal. Lähim lasteaed ja kool asuvad 8 km kaugusel Kaius.

Kuimetsa

  • MTÜ/selts/muu: MTÜ Kuimetsa Kodukant
  • Kontakt: kuimetsakodukant@gmail.com
  • Kooskäimise koht: Kuimetsa Rahvamaja
  • Vaatamisväärsused: Iida urked, mõisa park rahvamaja juures ja Kuimetsa rahvamaja, Õrde allikas
  • Kaitsealune ala ja üksikobjektid: Iida urked

Kuusiku kant

Paikkonda nimetatakse keskse asula Kuusiku aleviku järgi. Kuusiku paikneb vallakeskusest, Rapla kesklinnast ca 7 km kaugusel. Lisaks Kuusikule kuuluvad toimepiirkonda veel 2 küla: Iira ja Kuusiku-Nõmme küla.

Kuusiku piirkonna tuntumad sümbolid on põllumajanduspark, Kuusiku park, Vigala jõgi, mõisakompleks (miljööväärtuslik ala), lennuväli ja ilmajaam. Endises Kuusiku mõisa valitsejamajas arendatakse Koolitus-ja külastuskeskuse teenuseid. Kuusiku Altveski vesiveski pais on korrastatud. Avalikke teenuseid pakutakse Kuusikul lasetaia ja raamatukogu teeninduspunkti näol. Samuti on olemas noortetuba ning sama hoone ruume kasutab ka kogukond kooskäimiskohana.

Kuusiku-Nõmme

  • MTÜ/selts/muu: MTÜ Kuusiku-Nõmme külaselts.
  • Kontakt: Ülle Pikinen, Lily Raadik – KNKylaselts@gmail.com
  • Kooskäimise koht: Rebasekivi külaplats.
  • Vaatamisväärsused: külaplatsil asub rändrahn, mida kutsutakse Rabasekiviks ja on looduskaitse all.

Purku kant

Piirkonda nimetatakse keskse asula Purku küla järgi. Purku paikneb vallakeskusest, Rapla kesklinnast ca 16 km kaugusel. Lisaks Purkule kuuluvad toimepiirkonda veel Põlma, Vahakõnnu ja Valli küla. Valli

Valli

  • Koduleht: www.kyyn.ee
  • MTÜ/selts/muu: Järvakandi Mõisa Küün OÜ
  • Kontakt: Ülle Seervald, küüni perenaine. Tel: 5344 5408
  • Kooskäimise koht: Järvakandi Mõisa Küün ja õu, võimalik käia ka Järvakandi mõisa külaplatsil. 1. jaanuaril 2022 seisuga elab Valli külas 68 inimest.
  • Vaatamisväärsused: Järvakandi mõisa varemed ( Keskajal (1485. aastal) esmamainitud Järvakandi mõis rajati arvatavasti aastatel 1464–1485. Mõisasüdames oli Järvakandi vasallilinnus) ja park, mõisa kelder, 1848. aastal ehitatud kalmistule ümara kujuga hilisklassitsistlik matusekabel ehk Taubede kalmistu, mõisa ait ehk küün, Valli valge mänd ( kaitsealune ), serbia tamm ( kaitsealune ), mõisaaegne sihiteede süsteem, Tõrasoo LKA, Purku Samaaria koda
  • Kultuurimälestised: Kultuurimälestiste register
  • Kaitsealune ala ja üksikobjektid: Tõrasoo LKA
  • Pärandkultuuri objektid: Maaameti kaart endise Järvakand mõisa asukoht
  • Muud põnevat: Järvakandi Mõisa Küünis toimuvad laadad ning kohvikutepäevad, ühised kontserdid ja kokkusaamised, toimuvad kodukandi matkad.

Valli külas Purku Samaaria koda on tegutsenud juba 20 aastat ja tegutseb siiani.