Tere tulemast Rapla valda!
Kui uudishimulik külaline tahab teada, missugune on Kesk-Eestist pisut läänepoolsesse ilmakaarde hoidev üle 13 tuhande elanikuga Rapla vald, siis tea, et
- Siinkandis - Kuusikul - on talvel Eestimaa kõige külmem paik.
- Siin peeti muiste Raikküla kärajaid.
- Meie kanged talupojad astusid üles ühes ajaloo suursündmuses: Mahtra sõjas.
- Meie valla Lipa külast on pärit suur Eesti luulejata, teoloog ja filosoof Uku Masing.
- Pealinna Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Rapla Maarja-Magdaleena kirik, ainus kahe torniga ilusaim ja uhkeim Eestimaa maakirik, mida välismaalased on nimetanud katedraaliks.
Tulla saab mitmel moel
Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Tulla võib maanteed pidi, raudteed pidi - valla piiridesse jääb Hagudi ja Rapla raudteejaam, siit edasi saab Lelle ja Viljandi poole.
Kõlab vürtsikalt, aga on täiesti reaalne, et tulevikus saab siiakanti ka õhuteed pidi. Rapla vallas Iira külas 5 kilomeetri kaugusel Rapla linnast asub Rapla lennuväli. Nutikad pead on aga juba visandanud Rapla lennuvälja etapiti arendamist ja mõelnud niisugusele lennuväljale, kuhu on asja ka väikelennukitel. Nii et kutse "Tere tulemast Raplasse õhuteed pidi!" ripub juba õhus.
| Pindala: | 860 km² |
| Elanikke: seisuga 01.01.2024 | 13205 Rapla vallas |
| Külasid: | 83 |
| Alevikke: | 5 |
| Linn: | 1 |
- Rapla linn
- Alu alevik
- Hagudi alevik ja küla
- Juuru alevik
- Kaiu ja Kuimetsa
- Kuusiku alevik
- Kodila küla
Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on tänaseks saanud Tallinna-lähedane üle viie tuhande elanikuga väikelinn Rapla, maakonna ja valla suurim keskus, oma mõttelise "vanalinnaga", mille moodustavad kirik, 1902 aastal valminud vapipildiks saanud kivisild üle Vigala jõe, praegune Rapla Gümnaasiumi vana hooneosa (1927), pangahoone (1928) ning omaaegne haridusseltsimaja (1933) – praegune kultuurikeskus.
Omavalitsuslik staatus linnal küll kadus 1. jaanuarist 2003, pärast ühinemist vallaga aastal 2002, kuid tegelikult on ta oma funktsioonidega kõigiti olemas. Ka skulptor Elo Liivi käe all sündinud pronksist Linna Peaga jätkuvad traditsioonid. Vald võib muidugi uhkust tunda, et maakonna ainus linn ja keskus on just tema piirides. Kui rääkida kirikutega seoses elujõulisest kihelkondlikust haldusjaotusest, siis siin on Rapla kihelkond ampsanud tükikese Kehtna vallast. Aastaid on tähistatud Rapla kihelkonnapäeva 22. juulil väga sisukate konverentsidega.
Linnas on vajalikud asutused - haigla, apteegid, hooldekodu, lasteaiad, spordihooned raamatukogu ning kultuurikeskus.
Linnas on kaks põhikooli: Rapla Kesklinna Kool ja Rapla Vesiroosi Kool ning üks gümnaasium: Rapla Gümnaasium. 2018. aastast tegutseb Rapla Gümnaasiumi juures ka Rapla Korvpalliakadeemia. Lisaks saab ennast täiendada muusikakoolis ning huvikoolis.
Mõne kilomeetri kaugusel Rapla linnast elab ligi 950 inimest. Aleviku sümboliks kandilise torniga lossitaoline mõisahoone, tiigid ja luiged. Teated mõisa kohta pärinevad 1409. aastast. 1695. aastast on esimesed teated kooli kohta. Elukestva õppimise eeskuju Hans Tiismann on võrsunud just Alust, kes maailma misjonärina rännates oli 10 aastat ka Alu algkooli õpetaja. Tema sünnikohta tähistab mälestuskivi.
Praegu on Alus algkool, lasteaed ja raamatukogu.
Tallinna poolt umbes seitse kilomeetrit enne Raplat asub Hagudi alevik ja küla, mille esmast asustust on märgitud 1447.aastal Hakude nime all. Praegu on siin kodukoht rohkem kui kolmesajale inimesele. 1998 ehitatud koolimaja looduskaunis kohas on elu keskuseks. Siin on põhikool, lasteaed, huvikeskus, raamatukogu. Sajand tagasi ehitatud raudteejaam teeb liikumise hõlpsamaks.
Kuulsa meresõitja Adam Johann von Krusensterni nimi ehib Hagudi minevikku. Tema mälestuseks seisab mõisa sissepääsul kasvava kaitsealuse põlistamme all Rapla harrastuskunstnik Ermi Littoveri kujundatud graniitrahn.
Juuru nimi tuleb juurest, nõnda vestab legend. Tõesti, praeguse Juuru kohal mühanud vanasti hiietammik, kuhu üks katoliku munk oli suurte kändude ja juurikate vahele ehitanud kabeli, mis oli hilisema kiriku eelkäijaks.
1200. aasta paiku kuulus paikkond muistse Harjumaa kaguosas metsa- ja sooderikkal alal asunud Loone muinaskihelkonda, pärast maa vallutamist aga Hageri kirikukihelkonda. Kui 1238. aasta paiku rajati Juuru kiriklik keskus koguduse ja kirikuga, moodustati ka eraldi Juuru kihelkond (praeguste osaliselt Kehtna, Käru ja Rapla valdade territoorium).
1241. aastast pärinevas Taani Hindamisraamatus leiab Juuru esmakordselt mainimst kui Juriz, järgnevatel sajanditel aga kui Jurenkulle, Jörden ja Juro.
Enamik külasid läänistati 13. sajandil ja moodustati järgnevatel sajanditel mõisavaldused. 1682. aastal mainitakse esmakordselt Juuru mõisa (sksk. k. Jörden), hiljemalt pärast Põhjasõda rajati Juuru kirikumõis (Pastorat Jörden).
19. sajandi lõpukümnenditel kujunes Juuru Mihkli kiriku ümber koondunud asustus Juuru alevikuks. Lisaks Juuru Mihkli kirikule (1238/ 1895) ehitati Juuru Vassili Suure õigeusukirik (1893), vallamaja (1892), seltsimaja (1913) ja kool (1915).1919. a maareformiga rajati Juuru mõisa juurde Juuru asundus. 1977. a liideti Juuru küla ja asunudus ning osad pered Atla külast ja asundusest ning moodustati praegune Juuru alevik.
Praegu elab Juurus ligi 500 inimest. Juurus asuvad kool, lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, hooldekodu ja Mahtra talurahvamuuseum.
Kaiu ja Kuimetsa nimed on omavahel seoses: Kunagi väga vanal ajal, kui Eestimaal olnud vähe inimesi, otsinud üks mees endale naist. Tulles läbi inimtühjade metsade, näinud ta praeguse Kaiu kohal ees kõndivat naist. Mees hüüdma: "Kai-uuu! Kai-uuu!", et naine teda ootaks. See aga kartnud võõrast meest ja kiirendanud sammu. Kuskil praeguse Kuimetsa kohal kadunud naine lõplikult mehe silmist. See ohanud: "Kadus kui metsa!" - sealt siis Kuimetsa nimi.
Juba Henriku Liivimaa kroonikas 1220. aastal mainitakse siinseid alasid seoses Ida urgetega: "Väga suur olnud aga liivlaste röövsaak, kes, olles piiranud sisse harjulaste maa-alused koopad, kuhu need olid harjunud alati pelgu minema, lämmatasid kõik, nii mehed kui naised, tehes suitsu ja tuld koobaste suus, suitsutades ööd kui päevad. Ja ühed juba hinge vaakuvana, teised poolsurnuna, kolmandad surnuna koobastest välja tirinud, tapsid nad need ja viisid teised vangi ja riisusid kogu nende vara ja raha ja riided ja palju saaki. Aga lämbunuid oli kõigist koobastest umbes tuhat inimhinge mõlemast soost. Ja pärast seda pöördusid liivlased koos sakslastega tagasi, õnnistades jumalat, et ta ka harjulaste kõrgid südamed oli ristiusule alandlikuks teinud."
Esmakordselt mainitakse Kaiu (Kay) ja Kuimetsa (Quiuames) küla Taani Hindamisraamatus 1241. aastal. Järgnevalt kuulusid Kaiu ja Kuimetsa alad Tallinna Püha Miikaeli Naistsistertslaste kloostrile ja 17. sajandi II poolest Eestimaa Rüütelkonnale. 1345. aastast on teateid kloostrimõisa (sh. tornlinnus, mis hävis Liivi sõja ajal) kohta Kuimetsas, 17. sajandi II poolest mõisast Kaius ja Karitsas. Uuemal ajal sai Kuimetsa mõis tuntuks Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ja selle järgi 1969. aastal valminud mängufilmi "Viimne reliikvia" kaudu.
· 1842 asutati Kasvandu külakool, mis jäi veerandsajandiks kihelkonna ainsaks kooliks
· 1893 asutati Kaiu laulu- ja mänguselts
· 1907 asutati Kaius raamatukogu
· 1912 avati Kaiu ministeeriumikool
Kaiu alevik ei asu mitte ajaloolises Kaius (nüüd on see Vana-Kaiu), vaid on tekkinud Kasvandu küla kaguossa ja hiljem sellest eraldunud. Praegu elab Kaiu alevikus üle 400 elaniku. Kaius asuvad põhikool, muusikakool, lasteaed, raamatukogu, rahvamaja ja hooldekodu.
Elu on koondunud peamiselt mõisasüdamesse, kus on lasteaed-päevakeskus, milles teenindab lugejaid raamatukogu väliteeninduspunkt. Jalutajaid ja tervisesportijaid rõõmustab kaunis park. Lähedal asub lennuväli, kus aktiivselt tegutseb Eesti Langevarjuklubi ning teised lennundushuvilised. Praegu on Kuusikul umbes 250 inimest. Mõisa kohta loe ka allpool.
Asustust on mainitud 1241, mõisa Koddil kohta on teateid aastast 1436. Ligi poolteist sajandit tegutsenud kool, mis praegu on põhikool ja asub uues majas ning on koos raamatukogu ja lasteaiaga elu keskuseks. Kodilas elab praegu üle kolmesaja inimese.
"Kuldsest ringist"
Keda huvitab mõisate elu-olu ja arhitektuur, sellel tasub Rapla vallaski ringi vaadata. Maakonna praegustesse piiridesse kuulunud sadat mõisa koos kõrval mõisatega on selle ala asjatundja Juhan Maiste nimetanud "kuldseks ringiks". Mitmedki neist jäävad Rapla valda, igaühel sajanditepikkune ajalugu.
Mõisad ei ole ainult minevikuobjektid. Endised terviklikud kompleksid on hakanud tänapäevaselt elustuma ja mõnel pool saanud kohaliku elu keskuseks. Uhke neogooti stiilis Alu mõis on kaitseministeeriumi kasutuses ja samas ka rahvale avatud: seal on esitatud kirikumuusika festivali ja klassikalise muusika kontserte, korraldatud pidulikke vastuvõtte. Seli mõisas asub tervisekeskus. Kodila, Purila ja kuulsa meresõitja Adam Johann von Krusensterni sünnikodu Hagudis kuuluvad eravaldajatele, kes on hoolitsenud hoonete kordategemise eest või hakkavad seda tegema. Valtu ilusast mõisasüdamest ei ole midagi järel, kuid osa kõrvalhooneid siiski on olemas ja ees seisab mõisaala detailplaneering.
Kuusikut on mõisana mainitud 15. sajandil (1467), asustus oli sellel alal aga juba 13. sajandil. Omapärases tänaseni koos pargiga säilinud arhitektuuriansamblis väärib tähelepanu puidust härrastemaja, töölistemajad, tallid ja laudad, tootmishooned. Mõisas on olnud viinaköök ja vaseveski, tärklisevabrik. Kuusikust sai Eesti Vabariigis pärast maa eraldamist asunikele ja mõisametsa liitmist riigimetsaga tolleaegse põllutööministeeriumile alluv üks suuremaid riigimõis, kus hakkas tööle karjakontrollassistentide kool. Mõisa territooriumile rajatika uurimis- ja katseinstituut.