Üldplaneering

Kehtiv Rapla valla üldplaneering

Kuni uue, kogu ühinenud omavalitsuse territooriumi hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Rapla vallas ühinenud valdade senised üldplaneeringud (allpool). Uue üldplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92. Koostatava üldplaneeringu seis ja ülevaade on koostatava üldplaneeringu lehel.

Üldplaneeringud, maakonnaplaneering ja selle teemaplaneeringud on leitavad Maa-ameti geoportaalist. Otseteed on allpool:

Planeerimissüsteem

Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline. Ruumilised planeeringud jagunevad neljaks põhiliigiks – üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Täpsem ülevaade ruumilise planeerimise põhimõtetest on saadaval ruumilise planeerimise ajaveebis.

Endiste valdade üldplaneeringud

Endise Juuru valla üldplaneering

Kehtestatud Juuru Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 10.


Endise Kaiu valla üldplaneering

Kehtestatud Kaiu Vallavolikogu 26.03.2004 määrusega nr 19.


Endise Raikküla valla üldplaneering

Kehtestatud 17.06.2002, muudetud 17.12.2003.


Endise Rapla valla üldplaneering

Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6.

Üldplaneering kui valla strateegiline dokument koostati eeskätt avalikust huvist lähtuvalt. Dokumendi koostas Rapla Vallavalitsus koostöös kohalike elanike, maaomanike, vallavolikogu liikmete ja komisjonidega, erinevate ametkondade ja spetsialistidega. 

Üldplaneeringu eesmärk on määratleda valla ruumilise arengu suunad ja põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringuga luuakse eeldused olemasolevate loodus- ja kultuuriväärtuste säilimiseks ning elu- ja ettevõtluskeskkonna tasakaalustatud arenguks. Asustuse säästliku arengu tagamiseks määratletakse detailplaneerimise kohustusega alad ja juhud, s.h. tiheasustusalad ja kompaktse hoonestusega alad. Üldplaneeringuga täpsustatakse Rapla maakonnaplaneeringus määratud rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke.

Üldplaneeringuga reserveeritakse vallas paiknevatele maadele uus maakasutuslik juhtotstarve, mis tähendab, et praegu olemasolevat katastriüksuse sihtotstarvet ei muudeta automaatselt üldplaneeringu kehtestamisel, vaid olemasolev katastriüksuse sihtotstarve säilib nii kaua, kuni vastavatel maa-aladel soovitakse alustada arendamistegevust. Eeldatavalt käib arendustegevus kooskõlas üldplaneeringus kavandatule.