Korraldatud jäätmeveost vabastamise tingimused
Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata võib Rapla vald erandkonnas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada. Korraldatud jäätmeveo vabastuste taotlemine toimub jäätmevaldajate registris EVALD.
Kui puudub võimalus registrisse sisse logida, tuleb esitada Rapla Vallavalitsusele vormikohane taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamise kohta. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse näidisvormi leiad siit. Paberkandjal taotluse saab saata või tuua valla keskonnaspetsialistile aadressile Tallinna mnt 14, 79513 Rapla.
Taotluse võib teha tähtajaliselt perioodiks, mil kinnisasja ei kasutata. Näiteks kui kinnistut kasutatakse vaid suveperioodil, tuleb taotlus teha kestvusega alates 1. novembrist kuni 30. aprillini. Kui kinnistut ei kasutata terve aasta vältel, tuleb taotlus teha aastaseks perioodiks kestvusega alates 21. jaanuarist kuni 20. jaanuarini.
NB! Prügiveost vabastatud kinnistute juurdepääsuteid talvel valla poolt lahti ei lükata, kuna omanik on kinnitanud, et ta kinnistut ei kasuta.
1. jaanuarist 2024 on kõikidel kinnistutel, sõltumata kinnistu kasutusotstarbest või elamu korterite arvust, kohustus hakata tekkinud ja tekkivaid biolagunevaid jäätmeid kas koguma eraldi kompostrisse või andma üle jäätmevedajale. (Jäätmeseadus § 31 lg 4 ja 13612 ning sortimismääruse § 2 ja 3). Nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (artikkel 22).
Kui kinnistul ei teki biojäätmeid või juba toimub kompostimine kinnises ja kaanega kaetud kompostikastis, võib taotleda biojäätmete veost vabastust. Selleks tuleb esitada taotlus jäätmevaldajate registris EVALD.
Taotluses peab olema kirjeldatud põhjus, miks vabastust soovitakse ja milliseks perioodiks. Vabastuse põhjendus peab olema tõendatav. Kui kompostimine toimub kinnistul, tuleb taotlusele lisada foto kinnistul asuvast kompostikastist.
Kellel puudub võimalus jäätmevaldajate registrisse sisselogimiseks, saab taotluse esitada vallavalitsuses või selle kodulehelt alla laadida ja saata postiga vallavalitsuse aadressile Tallinna mnt 14, 79513 Rapla.
Kui taotlust ei esitata, hakkab igal kinnistul toimuma automaatne biojäätmete äravedu alates 1. jaanuarist 2024.
Korduma kippuvad küsimused
- Mis on biojäätmed ja miks ma neid eraldi koguma pean?
Biojäätmed jagunevad kaheks: köögi- ja sööklajäätmed (ehk toidujäätmed) ning aia- ja haljastujäätmed (ehk puulehed, oksad, rohi jms).
Toidujäätmed on näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorimisejäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed; lisaks ka majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid.
Söögijäätmed ei tohi olla olmejäätmete konteineris, vaid kas kompostris või biojäätmete jaoks mõeldud konteineris, mida saab jäätmevedajale ära anda.
Aia- ja haljastujäätmeid võib kinnistul lahtiselt kompostida, ei pea olema kompostris ega konteineris. Muidugi, kõige parema komposti saab siis, kui kompostite söögijäätmed ja aias tekkinud jäätmed koos, aga sel juhul peavad nad olema kompostris nii, et linnud ja loomad ligi ei pääse.
Kui kinnistul on tekkinud suurem kogus aia- ja haljastujäätmeid (sügisesed lehed või oksad), saab need tasuta ära anda Mäepere Jäätmejaama, mis on avatud T-R 9.00-17.00; L 9.00-15.00.
- Kes peavad alates 1. jaanuarist 2024 hakkama oma biojäätmeid kompostima kompostris või konteinerisse koguma?
Kõikidel kinnistutel, sõltumata kinnistu kasutusotstarbest või korterite arvust, peab hakkama alates 1. jaanuar 2024 oma tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostrisse koguma või jäätmevedajale üle andma. Soovitav on, kel vähegi võimalik, biojäätmeid kompostida oma kinnistu piires, sest see on väärtuslik materjal oma aia tarbeks.
- Milline peab olema komposter?
Komposter peab olema selline, et loomad ja linnud ligi ei saa: neljast küljest kinnine ja kaanega. Kompostri materjal pole oluline.
- Kui mul on koduloomad või -linnud ning need tarbivad tekkinud biojäätmed ära, kas pean ikkagi taotluse esitama?
Jah, taotlus biojäätmete veost vabastuseks tuleb esitada ning lisada sellele foto oma koduloomadest või lindudest.
- Kas ma võin naabriga biojäätmete konteinerit või kompostrit ühiselt kasutada?
Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad kasutada biojäätmete kogumiseks ka ühist konteinerit või kompostrit. Ühiskonteineri kasutamiseks tuleb kasutajate vahel sõlmida ühiskonteineri kasutamise leping ning leppida kokku, kes sõlmib jäätmevedajaga lepingu ning kuidas toimub konteineri tühjenduse eest tasumine.
- Kuidas ja kust saab taotleda nõusolekuid jäätmete kompostimiseks oma kinnistul?
Taotlust saab esitada iseteenindusportaalis EVALD. NB! Vali kindlasti "taotle kompostimist".
Kui iseteenindusportaali pole võimalik kasutada, tuleb esitada taotlus koos fotoga kompostrist Rapla Vallvalitsusele, rapla@rapla.ee.
Kui endal ei ole võimalik interneti kasutada või fotot saata, paluge lähedaselt või tuttavalt abi taotluse esitamisel. Blanketid on kättesaadav Rapla valla kodulehel.
- Kui kauaks on võimalik biojäätmete üleandmisest jäätmevedajale vabastust saada?
Neile kinnistute omanikele, kes on kinnitanud, et nad kompostivad jäätmeid oma kinnistutel, väljastatakse luba kompostida tähtajatult.
Kui kinnistut ei kasutata aastaringselt (näiteks suvila omanikud) või kui kinnistul pole võimalik kompostida, siis saab biojäätmetest vabastust taotleda kuni kolmeks aastaks.
- Kas ma saan biojäätmeid üle anda jäätmevedajale ka konteinerit omamata näiteks biolaguneva kotiga?
Ei saa, kuna jäätmeveoki mehhanism on selliselt ehitatud, et saab tõsta ja tühjendada ainult konteinerit.
- Kui palju maksab biojäätmete konteineri rent või ost?
Hetkel kehtiva hinnakirja alusel:
0,14 m3 konteineri ühe kuu rent 3,22€ ja müügihind 47€
0,24 m3 konteineri ühe kuu rent 3,94€ ja müügihind 60€
- Kuidas saan tellida konteineri?
Konteineri saate tellida AS Eesti Keskkonnateenustelt tel. 640 0800, tallinn@keskkonnateenused.ee
- Kui palju maksab biojäätmete äravedu?
Äravedu on hetkel tasuta.
- Mida ma võin biojäätmete konteinerisse panna?
Biojäätmete konteinerisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid. Biolagunevad jäätmed on pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed (v.a kondid), köögi- ja puuviljad (sh koorismisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed, näiteks majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled.
Biojäätmed tuleb paigutada konteinerisse lahtiselt, täielikult biolagunevas jäätmekotis või paberkotis.
Tekkinud lisaküsimuste korral pöörduge palun Rapla Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Liis Saare poole tel 5196 1807 või e-postiga liis.saar@rapla.ee