« Tagasi

Kodunõustamine aitab luua turvalise ja ohutu elukeskkonna

94-aastane Aino elab kolmekordses majas koos oma pensioniealise mäluhäiretega pojaga. Ühel ööl ärkas Aino naaber kõrvalkorteri suitsuanduri piiksumise peale ja oma korterist väljudes tundis suitsulõhna. Naaber tegutses kiiresti: helistas hädaabinumbrile 112 ja läks Aino ukse taha koputama. Aino õnneks oli ta unustanud korteriukse õhtul lukustada ja naaber pääses kiiresti suitsu täis korterisse. Hiljem selgus, et enne magama minekut olid elanikud jätnud töötavale elektripliidile plastmasskausi, mis seal põlema läks. See juhtum lõppes õnnelikult - inimesed jäid terveks ja ka kodu jäi neile alles tänu töökorras suitsuandurile ja tähelepanelikule naabrile. Juhtum andis aga kogu majarahvale palju mõtteainet, kuidas edaspidi sarnaseid olukordi vältida.

Päästeameti tegevuse üheks väga oluliseks eesmärgiks on turvalise elukeskkonna kujundamine, inimeste elu, tervise ja vara ohustavate sündmuste ennetamine ning võimalike ohuolukordade kaardistamine. Selleks viib Päästeamet läbi koduohutusalast nõustamist inimeste kodudes, kus üheskoos vaadatakse üle ja hinnatakse erinevaid ohte ning abistatakse lahenduste leidmisel. 2021. aastal tegid Päästeameti töötajad kokku peaaegu 22 000 kodunõustamist üle 44 000 inimesele.

Pöördu julgelt lähima päästekomando poole
Kodunõustamisi viivad enamasti läbi lähima päästekomando päästjad, kes koos inimesega vaatavad üle küttekolded, elektrisüsteemi, kohustuslike andurite olemasolu ja seisukorra, kodulähedaste veekogude turvalisuse ning selgitavad kriisivarude ja hädaolukorraks valmistumise vajalikkust. Oma ala ekspertidena annavad nad head nõu. Kodunõustamine on alati vabatahtlik ja trahve ega ettekirjutusi karta ei tasu – eesmärk on, et kodu oleks ohutu. Näiteks paigaldavad päästjad vähekindlustatud peredele või elanikele vajadusel ise puuduolevad andurid või muud abivahendid, abi võib saada ka küttekollete ja elektrisüsteemide korrastamisel (projekt Kodud Tuleohutuks), erivajaduste puhul abistatakse erilahenduste loomisel.

Käesoleval aastal on jätkuvalt võimalik anda märku kodunõustamise vajadusest kas iseenda, oma lähedase või abivajaja kodus. Kõige lihtsam on sellest teada anda, helistades riigiinfo telefonile 1247 või kirjutades rescue@rescue.ee. Oma kodu tuleohutust saab igaüks testida veebilehel kodutuleohutuks.ee. Päästeamet tuletab siinkohal meelde, et ohutus algab meist endast, seega enne kütteperioodi algust tuleks üle vaadata ka kõik hoonetes paiknevad küttekolded või lasta seda teha kutselisel korstnapühkijal. Unustata ei tohi saunas paiknevaid küttekehi, sest Päästeameti andmetel on saunapõlengud sagenenud - mullu põles ligi 100 sauna.

Mõni päev hiljem, kui suurem ehmatus möödas, viisid päästjad Aino juures läbi kodunõustamise, mille käigus soovitati pliidile paigaldada pliidivalvur, korteriuksele aga seespoolne libliklukk. Aino korteriukse tagavaravõti soovitati lisaks lähedastele anda ka usaldusväärse naabri kätte. Korterisse paigaldati uus pikendusjuhtmega suitsuandur, et andurit oleks lihtsam vaigistada, kui see näiteks lihapraadimise tõttu käivituma peaks. Kuna Aino poeg suitsetab siseruumides, soovitasid päästjad võtta kasutusele raskestisüttiva voodipesu. Aino nõusolekul teavitasid päästjad valla sotsiaaltöötajat, et koostöös kõik soovitatud abimeetmed ka Aino koju jõuaksid.

Pilleriin Kurg
Päästeameti ennetusosakonna nõunik