Külmakraadidega on siseveekogudele tekkinud õhuke jääkiht, mis on veel habras ja inimest ei kanna. Lastele tasub meenutada jääle minekuga seotud ohte ning neil silm peal hoida.

Iga uus talv toob õnnetusi, kus lapsed on jääd uudistama minnes sellest õnnetult läbi vajunud. Laste ohutaju ja jääolude hindamise oskus on veel madal. Seetõttu peab lastele selgitama jääga seotud ohtusid ning pigem neid jääle mitte lubama. Viimast tuleks eriti oluliselt rõhutada lastele, kelle puhul saab uudishimu sageli ohutundest võitu.

Ka paarinädalane külm ei muuda jääd ohutuks
Jääle minek tuleb kõne alla alles pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Ka siis ei saa jää kandvuses lõpuni kindel olla, sest sentimeetrite jälgimise kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka teistele näitajatele. Jää areneb veekogu piires erinevalt ning seetõttu võib selle kandevõime juba väga väikesel alal varieeruda. Kohas, kus näib, et vesi on lausa põhjani kinni jäätunud, võib mõni samm eemal olla jääkiht väga õhuke ning läbivajumine seetõttu üpris tõenäoline – seda ka kergemakaaluliste laste puhul. Nii on jääle minek ka pikaajalise kõrbeda pakasega alati risk.

Jää on nõrgem kiirevoolulistes kohtades
Kui jäätunud veekogul toimetamine on mingil põhjusel siiski vältimatu, tuleb anda lastele edasi teadmine jälgimaks, et jää oleks pragude ja lõhedeta ning pinnalt sile. Tavaliselt on jää nõrgem jõgede kiirevoolulistes kohtades, jõgede suubumiskohtades ja torude suudmetes, allikakohtades, paadisildade tugipostide ümbruses, roostikus, vette langenud puude võrade ümbruses ja laevateede läheduses.

Jääaugust väljapääsemiseks peab teadma paari nõuannet
Läbi jää vajudes on kiire tegutsemine eluliselt tähtis, sest jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Oluline on lastele selgitada, et jääaugust välja pääsemiseks on parimaks tegutsemisviisiks ajada käed laiali jääservale, teha jalgadega tugevaid ujumisliigutusi ning jääle tagasi pääsedes end rullides või roomates tagasi kaldale liikuda. Märgates hädalist, tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Turvalise talverõõmude jaoks rajatakse uisuväljakuid
Kõige mõistlikum on suunata lapsed turvalistele uisuväljakutele. Tehisliuväljade info on mugavalt leitav ILM+ rakenduse kaardikihil. Lisaks sellele koondub ILM+ rakendusse ka veekogude jääalane info: päästjad lisavad sinna populaarsemate siseveekogude jäämõõtmiste tulemusi. Märgates, et mingi piirkond tunneb uisuväljakust puudu, kutsume üles ühendust võtma kohaliku vabatahtliku päästekomando või kohaliku omavalitsusega, kellega koostöös on võimalik turvaliselt ja ohutult uisurõõme pakkuda. 

Merilin Aaslaid, Lääne päästekeskuse ennetuspartner