Järjest enam on fookuses kogukondade roll kohalikus juhtimises. Iseseisva Eesti taastamise protsessis oli kohalikul omavalitsusel olulisemgi roll kui me seda täna laiemalt teadvustame. Kohalik omavalitsus kaheksakümnendate lõpus, olles veel okupatsiooni tingimustes, ei täitnud Lääne demokraatia mõttes, mitte ainult kohaliku elu korraldamise ja teenuste osutamise ülesannet, vaid omasid tunduvalt laiemat rolli: olles esimene oma riigi avaliku võimu institutsioon ja koos sellega ka riigi üks alustalasid teiste ettevalmistatavate reformide praktilise elluviimise eestvedajana.

10. detsembril 1989 toimusid esimesed vabad taastatud kohalike omavalitsuste valimised. Seda päeva saame oma valla kodanikena pidada meie ühiseks sünnipäevaks koos meeldetuletusega meis peituvast potentsiaalsest demokraatlikust jõust põhinevast võimalusest, rääkida tugevamalt kaasa nii meie kohaliku elu kui ka riigi arengus!

Mis on „kohalik omavalitsus"? Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi*. Ehk siis „kohalik omavalitsus" ongi meile kui kodanikele lähim võimutasand riigi juhtimissüsteemis, mis kujundab kõige otsesemalt meie ühist elukvaliteeti ja on alustalaks riiklikule võimutasandile.

Pisut ajaloost. 18.mail 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu seaduse „Eesti NSV isemajandamise alused" ning kiitis heaks Eesti NSV isemajandamise (IME) koondkontseptsiooni. Neid peetakse peale poolt sajandit meie esimesteks Ülemnõukogu õigusaktideks, mida ei tõlgitud vene keelest. Kuid veelgi tähtsam! Need olid esimesed õigusaktid pärast neljakümneaastast vaheaega, kus kasutati taas terminit „kohalik omavalitsus".

1980ndate aastate teisel poolel, peale pea' 50 aastast sundpausi, asuti Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi taastama. Tuli alustada paljuski tühjalt kohalt, kuna kehtivast süsteemist ei olnud midagi üle võtta. Kuidas luua uut demokraatlikku avalikku haldust? Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli on öelnud: „Meie riik ei tule tühjalt kohalt ega toimi sõltumatuna ümbritsevast maailmast." Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi taastamisel lähtutigi kõigepealt meie enda ajaloolisest kogemusest, sh Eesti Vabariigi 1920. ja eriti 1938. aasta põhiseadusest ning vallaseadusest (1937), samuti linna- ja maakonnaseadustest (1938). Arvestati möödunud aastakümnete jooksul meid ümbritseva demokraatliku maailma muutustega.

Ülemnõukogu 8. augusti 1989. aasta väga olulise otsusega määrati kohalike rahvasaadikute nõukogude valimised 10. detsembrile 1989. Just nende valimiste järgselt algas meil kohaliku omavalitsuse sisuline taastamine. Vabariigi Valimiskomisjoni endine esimees Heiki Sibul on öelnud, et 10. detsembril 1989. aastal toimunud valimistel seati Tallinnas 80 kohale üles 350 kandidaati ning valimistest võttis osa üle 10 partei ja valimisliidu. Okupatsiooni ajal oli selline laiapõhjaline poliitiliste jõudude esindatus võimatu! Seega võib neid valimisi pidada taasiseseisvuva Eesti esimesteks vabadeks valimisteks. Väike tõrvatilk meepotis oli muidugi Nõukogude sõjaväelaste osalemine, kellele oli reserveeritud ka üks mandaat igas valimisringkonnas, kus paiknes väeosa. See oli kompromissi hind targalt taasiseseisvumise poole liikumise teel. Meie kohaliku võimu sünnist ja teekonnast saate pikemalt lugeda raamatust „Eesti kohalik omavalitsus ja liidud 100. Minevik, tänapäev ja tulevik." (2018) Koostajateks on Sirje Ludvig, Sulev Lääne, Sulev Mäeltsemees.

Pisut tulevikust. Järgmise aasta oktoobris ootavad meid ees taas kohaliku omavalitsuse valimised. See toob meie hulka teatavat sigimist-sagimist… Rahva usaldus riigi valitsejate suhtes on kahjuks pigem langustrendis. Samas meie ise saame mõjutada kohaliku omavalitsuse tugevust. Meid kutsutakse andma oma häält enda jaoks parimale kandidaadile. Kas me ikka mõtleme enne selle tähtsa otsuse tegemist, kes on parim kandidaat meie endi seast meie kohalikku elu kujundama? Kas selleks piisab „sõbra" staatusest või on selleks vaja midagi enamat? Kui ta on meid juba esindanud, siis kas oled tema tegevusega rahul?

Kohalik omavalitsus, kas on siis ikka kohalikule ja ka oma? See, kui kohalik ja oma see meile olema saab, olenebki meist kui kohalikest. Kõik saab alguse endast kui üksikisikust. Me kõik oleme olulised ning meie suhtumisel ja tegudel on tagajärg! Lähme valima, aga teadlikult kaalutud valikuga! Taastatud kohalik omavalitsus 35, jätkuvalt meie võimalus! Palju õnne meile!

Rain Terras
abivallavanem

* Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, § 2, lõige 1.