Johanna Niinemets

NÄDALAVAHETUS RATASTEL

Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkestri juhid otsisid kollektiivi 25. aastapäeva tähistamiseks lisaks kontserdile veel mingit väljakutset. Kuna viimasest välisreisist oli möödas mitu aastat (2020. aasta augustikuuks oli küll plneeritud reis sõprade juurde Kaiserslauternisse, aga kuri covid tõmbas sellele halastamatult kriipsu peale), siis otsustati, et sõidame ikkagi üle riigipiiri, aga seekord naabrite juurde Lätimaale. Ettevalmistus selleks läks käima mitmes suunas – võtsime kõigepealt soovituste saamiseks ühenduse Märjamaa hea sõbra, Cesvaine Muusika- ja Kunstikooli direktori Inta Stienega. Temaga e-kirju ja häälsõnumeid vahetades võttis ilmet reisi marsruut, kontsertite paigad, majutus, külastamiseks sobivad huviväärsused.  Tuli koostada reisi eelarve, kirjutada omaosaluse leevendamiseks projekte ja mis kõige tähtsam – teha tõsist tööd kontserdikava lihvimisega. Kõigega jõudsime valmis ja 18.oktoobri varahommikul istusime mugavasse Laanekate OÜ bussi ja sõit läks lahti.

ESIMENE PÄEV - CESVAINE
Kõigepealt ootas meid Cesvaine Gümnaasium, kus esimese õppeveerandi viimase koolipäeva lõpetas meie lõunakontsert. Kehakinnitus koolilõunaga, sõiduväsimusest virgumine, pillide häälestamine, esinemisrõivaisse pugemine – ja olimegi valmis. Vahva oli jälgida kontserti kuulavaid algklasside õpilasi muusikale kaasa elamas. Kuna samal päeval täitus meie dirigent Silveril 30. eluaasta, siis laulis kuulajaskond lisaks orkestri tuššile lätikeelse sünnipäevalaulu.
Peale kontserti saime Cesvaines viibida veel üsna mitu tundi – Inta juhatusel külastasime renoveerimisjärgus 19. sajandi lõpul ehitatud Cesvaine lossi keldrist tornini. Selles suursuguses hoones on tegutsenud nii Cesvaine kool kui muusikakool. Pärast suurt kahju tekitanud põlemist 2002. aastal on riikliku kaitse all olevat muinasusmälestist ruumhaaval renoveeritud küll riiklike projektide toetustest, küll eraannetustest. Käesoleval ajal tegutseb loss kunagiste omanike järeltulijate soovil vaid turismiobjektina.

Seejärel juhatas direktriss Inta meid oma valdusesse – Cesvaine Muusika- ja Kunstikooli. Peale välja kolimist lossist ning lossi kõrvalhoonetest on kool leidnud pesapaiga kunagises lasteaias, ühel pool muusikakooli, teisel pool kunstikooli klassid, keskel saal. Meie külaskäigu ajal toimus flöödi eriala veerandilõpu tehniline arvestus, ühte väikest flötisti ei häirinud meie sisenemine mitte põrmugi. Kuna kooli seob Märjamaa Muusika- ja Kunstikooliga aastatepikkune sõprus ja teineteisel on mitmeid kordi külas käidud, oli rõõmsaks üllatuseks näha kooli seinal endise Märjamaa õpilase ja kunagise orkestri liikme kingituseks toodud joonistust.

Aeg veeres juba õhtusse, seega võtsime suuna oma majutuskohta Sonate külalistemajas Vecstamierena asulas. Õhtusöögi lõpul nautisime Silveri sünnipäeva torti, valmistatud kohaliku meistri poolt.

TEINE PÄEV – STAMERIENA LOSS JA AURUVEDUR FERDINANDS
Laupäeva lõuna ajal oodati meid esinema Stameriena lossi. Kaunilt möbleeritud ruumides oli võimalus ringi vaadata ja kuulata giidi asjatundlikku juttu. See loss on oma tänapäevase välimuse saanud 19. sajandi esimesel poolel ja on tänaseni üks kauneimad uusrenessanssi näiteid Lätimaal. Ka see loss (õigupoolset on need hooned "lossi" nimetuse saanud hiljem, algselt olid nad mõlemad mõisate peahooned) on riikliku kaitse all, aga kunagiste omanike järeltulijate eesmärgiks ei ole hoonet viimase võimaluseni taastada, vaid eksponeerida ka ajaloo kulgu. Turiste liikus palju ja jätkus ka meie kontserdile. Hea Inta suhtles publikuga nii enne kui peale kontserti, kuna oli arvata, et mitte kõik eakamad kuulajad ei saanud täpselt aru meie ingliskeelsest teadustamisest.

Kontserti järgselt paar tunnikest vaba aega peale lõunasööki; kes sisutas selle ümbrukonnas jalutamisega, kes kiikumisega, kes puhkamisega, ja siis ootas meid tõeline maiuspala – sõit Baltikumi ainukesel kasutusel oleval kitsarööpmelisel raudteel rongiga, mille ees puhkis auruvedur Ferdinands. Meie sõitsime Stamerienast Gulbenesse, aga soovi korral saab ka poole pikema sõidu teha, alustades juba Aluksnest. Sõit kulges täiesti "rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh" vaimus veduri vilistamise saatel ja pöörangutel nõksutades ja logisedes läbi Vidzeme puutumata looduse. Poole tunni pärast jõudsime Gulbene raudteejaama ja seal oli meie noortele tõeline avastus ja meelispaik – jaamahoonesse asutatud põnevate atraktsioonidega haridus- ja interaktiivne keskus "Aururaudtee". Seal võis eksponaate katsuda, katsetada ja erinevate tegevustega veeta tunde. Aga meid ootas ees veel Gulbene Muusikakooli külastus, sellel õppeasutusel on koguni kaks maja – ühes õpivad pianistid, viiuldajad ja kandlemängijad ning teises, aasta tagasi remondist tulnud suures majas, puhk- ja löökpillimängijad. Samasse majja mahub ka Gulbene Kunstikool. Õhtu naelaks aga kujunes ilmselt reisi esimene võimalus minna poodi ja oma raha eest midagi meelepärast soetada. Suure BETA poe maiustuste riiulid muutusid tühjemaks ja kassatädide näod muutusid rõõmsamaks meie eurosid vastu võttes.

VIIMANE PÄEV – ÜHINE KONTSERT GULBENE ORKESTRIGA
Juba reisi planeerides leppisid nii meie kui Gulbene Muusikakooli orkestri dirigendid kokku, et mõned lood tuleks kontserdil, kus mõlemad orkestrid musitseerivad, ka ühiselt mängida. Pühapäeval suures Gulbene Kultuurikeskuses kõlanud kontserdil esindas Eesti muusikat Ülo Vinteri "Majake mere ääres", mis kõlas puhkpilliorkestrite esituses meie 2023.a. noorte laulupeol ja hakkab kõlama 2025.a. Läti noorte laulupeol, juhatas  Gulbene orkestri dirigent Jolands Andževs ning Läti muusikat helilooja Arturs Kloppe hoogne pala "Pumpkin polka" Silver Niinemetsa taktikepi all. Silma jäi, et Gulbene orkestris musitseerisid õpetajate ja suuremate õpilaste kõrval vapralt ka päris pisikesed muusikud. Kontsert kulges tõusvas joones ja peale vastatikust tänamist ja paljude Gulbene pereliikmete poolt oma noortele lillede-kingituste jagamist tulid mõlemad ühised lood veelkord ettekandmisele. Suurepärast tuju jätkus kõigile veel ühispildi ajakski.

Kinnitasime üle meiepoolse kutse Gulbene Muusikakooli puhkpilliorkestrile osalemiseks 2025.a. augustikuus XX Märjamaa folgi raames toimuvatel kontsertidel Rapla maakonnas.

Kuna Gulbene asub suhteliselt lähedal Eesti lõunapiirile, kulges meie kodutee läbi Valga ja Viljandi, koju jõudsime kiiresti ja reipalt.

Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkester tänab õnnestunud kontsertreisi eest toetajaid Raplamaa Omavalitsuste Liidust, Kultuurkapitalist, kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupist, Minna Sahver Oüst, Urmas Kristalit Laanekate Oüst, kõiki lapsevanemaid ja pöidlahoidjaid.

Suurim tänu muidugi meie armsatele dirigentidele Tõnu Soosõrvale ja Silver Niinemetsale.

Maiu Linnamägi
orkestri asjaajaja