« Tagasi

Enamik eakate vigastusi leiab aset kodus

Kodudes aset leidvad vigastused, eriti vanemaealiste ja väikelastega, on tõsine murekoht. Selleks, et õnnetusi ära hoida, saab igaüks oma vanemate või ka eaka naabri kodus ühtteist ära teha. Kõige olulisem on ohte õigel ajal märgata.

Loomulikult saavad lisaks ühtteist ära teha ka erinevad ametkonnad. Tänasel päeval toimub koduse ohutuse hindamine suures osas Päästeameti poolt, kes eelkõige keskendub küll tuleohutusele, kuid kodukülastuste käigus vaatavad päästjad siiski üle ka üldise koduse olukorra. Üpris suurel määral tegelevad koduvigastuste hindamisega ka KOV sotsiaalvaldkonna töötajad, kus tavapärase kodukülastuse raames võidakse ka koduvigastuste riske hinnata.

Peamine kodukeskkonnas tekkivate vigastuste põhjus on kukkumine

Aastal 2022 viidi kokku läbi 22 026  kodunõustamist. 34% külastatud kodudes (7489 kodu) elasid ainult eakad. 17% eakate kodudes leiti puudusi küttesüsteemides ja teist sama palju täheldati probleeme elektrisüsteemides. Ligi  13% eakate käitumises võis täheldada tuleohtlikku käitumist. Üks oluline fakt on, et 34% nõustatud kodude õuealal oli veekogu, mis eakale komistades ja kukkudes saatuslikuks võib saada. Kukkumine pole ainult vigastuste tekkimise tõttu ohtlik, vaid ka inimese sotsiaalsele toimimisele määrav. Kui inimene on korra juba kukkunud, hakkab ta selle kordumist kartma. Selle tulemusena aga liigub ta vähem ning sooritab oma igapäevaseid toiminguid vähem. See aga omakorda suurendab nii vaimseid kui füüsilisi terviseprobleeme. Statistika ütleb veel ka seda, et aastas on kukkumise tagajärjel ligikaudu  75 000 vigastatut. Päästjad osutavad teistele ametkondadele, näiteks kiirabile abi aastas umbes 3600 korda, et aidata kodus kukkunud eakat või avada vajadusel uks, seal hätta jäänud vanainimese juurde pääsemiseks.

Vähem vaipu ja rohkem käsipuid ning telefon igal hetkel käeulatuses

Kõige levinumaks kodus kukkumiste põhjuseks on nägemis, meeleolu- ja ärevushäired. Loomulikult ka lihaskonna ja luustiku haigused ja vähenenud liikumisvõime üldisemalt.  Selleks, et vanema inimese elutuba oleks võimalikult ohutu, tasub paigutada mööbel nii, et liikumisteed oleksid võimalikult vabad ja parem on, kui vaipu elamises üldse poleks. Treppidel peavad olema kindlasti käsipuud ning ka valgustus. Hea on asetada eaka käeulatusse kõik eluks enamvajalikud esemed, et neid ei peaks kõrgelt haarama. Köögis oleks hea harjutada kasutama köögikella, sest vanem inimene võib unustada oma söögi keema ja ise tukkuma jääda. Ka vannitoas juhtub õnnetusi tihti. Kindlasti peab olema põrand seetõttu libisemiskindel ning vann varustatud lisakäepidemetega. Igal ajahetkel võiks eakal olla telefon käeulatuses või veel parem, kaelas.

Selleks, et eakal oleks ohutum ja kergem elu, on mõistlik paigaldada tema elamisse liikumisandur, mis vajadusel probleemidest märku annab. Ukse sissepoole tasub panna libliklukk, mida mure korral kergem avada on ja ka võtit ei ole hea kodus olles hoida lukuaugus, vaid selle vahetus läheduses. Nii saavad abivajajad vajadusel paremini sisse.

Selleks, et elu eakal märksa turvalisem oleks, on loodud erinevaid erilahendusi. Peamised erilahendused, mida päästeamet kodu turvalisuse tagamiseks soovitab  on pliidivalvurid ja ka mittesüttivad voodipesud. Lisaks temperatuuriandurid ja ning kuulmispuuetega inimestele mõeldud suitsu- ja vingugaasiandurid. Hea on eakale tellida ka häirenuputeenus, millega inimene oma kodus juhtunud õnnetuse korral saab ühendust abikeskusega. Täpsemalt saab koduohutusest lugeda lisaks päästeameti koostatud trükisest siin: Koduohutus eakatele A5.indd (rescue.ee)