3.11.21

Rapla valla aukodanik

Rapla valla aukodanikuks nimetamine Rapla valla poolt antava tunnustuse kõrgeim aste. 

Aunimetus määratakse tunnustusena isikule, kellel on silmapaistvaid teeneid valla elu arendamisel, kelle tegevus on avalikkuse poolt kõrgelt hinnatud või kes on oma viljaka tööga positiivselt mõjutanud valla arengut ja mainet.

Lisaks arvestatakse kandidaadi panust oma teadmiste ja oskuste edasi andmisel noorematele põlvedele. Aukodaniku tiitliga kaasneb teenetemärk.


 

VALTER UUSBERG

Valter Uusberg
Foto Armar Paidla
 

15. augustil 2019 tunnustati Rapla keskväljakul toimunud valla tänuõhtul aukodaniku tiitliga Valter Uusbergi.

Peaaegu pool sajandit Valter Uusbergi elu Raplas on põimitud loomingusse. Ta on ise öelnud, et liikumine tähendab elu ja joonistades muutub joon elavaks, liikuv maailm on meie ümber – tuleb kuskilt sügavusest ja kaob. Valtri loominguline käekiri on rikkalik, ulatudes filmimaailmast skulptuurini ning elustudes teatrilaval.

Tema kodanikuna loov suhtumine kultuuri rikastab ja muudab värvikamaks väikelinna olustikku Raplas. Südame ja hingega aitab Valter alati kaasa Raplale oluliste kultuuriobjektide sünnile ja kujunemisele. Ta oskab suurepäraselt kaasata loovisikuid, innustaja ja õpetajana jagada edasi noortele oma kogetud ja omandatud oskusi filmi­, teatri- ja kunstivallast. Rapla ja Raplamaa on tänu tema isiksusele ja loomingule võrratult rikkam.

Valtri arvamust saab usaldada – kui ta on midagi heaks kiitnud, siis tead, et see sobib üldjuhul kõigile, ta oskab näha asju suurelt. Valter on palju mõjutanud kultuurilist ja vaimset ruumi kogu maakonnas: näiteks rääkiva Alu mõisahärra idee, kavandatud Hugo Lepnurme pink Rapla kirikuaias, Toivo Kurmeti ja Andres Ehini pingi kaasautor, tema arvukad lavastused harrastusteatri juhendajana-lavastajana, pedagoogi-juhendaja töö Riinimanda teatris ja suvelaagrites, juhendaja-meeskonnaliige Raplamaa kooliteatrite suvekoolides, kuulumine festivalide žüriidesse. Lisaks veel Rapla linna avaliku ruumi kujundaja, Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Rapla Kunstiseltsi tegevuse toetaja. Haruldane on seejuures Valtri sõbralikkus, süvenemine ja pühendumine ning äärmine isetus.

Valter märkab inimesi enda kõrval ja kui on vaja kedagi tunnustada, on just tema üks nendest, kel jätkub tahet ja sõnu teiste kiitmiseks.

Rapla Linnavalitsusse tuli Valter tööle 1994. aastal haridus- ja kultuurinõunikuks ning siirdus 2008. aastal edasi Eesti Joonisfilmi. Endiselt lööb ta aktiivselt kaasa valla kultuurielu suunamisel. Ta on aktiivne vallakodanik ja kultuuri- ja spordikomisjoni liige, kes läkitab oma mõtted nii valla arengukavasse kui teistesse valla dokumentidesse. Valtri ideed on lennukad ning tal on hulga mõtteid, kuidas Rapla linna pilti või meie maakohti põnevamaks muuta ja millele tähelepanu pöörata. Oleks ainult kuulajaid ja teostajaid, kes suudaks tema uhkeid ideid realiseerida.

Uusbergide peres on üles kasvanud kolm tublit ja loomingulist poega: Andero, Uku ja Pärt. Praegu kuulub suur osa Valtri tähelepanust lapselastele.

Valter on SA Eesti Filmi Instituut nõukogu liige (esitatud filmitegijate poolt), Rapla valla kultuuri- ja spordikomisjoni liige, Alu Rahvaõpistu Seltsi juhatuse liige, Rapla Haridusseltsi asutajaliige.

Valter Uusberg väärib Rapla valla aukodaniku tiitlit aastatepikkuse kultuurielu rikastamise ja loometegevuse eest. Ta on avaliku ruumi kujundamisel ja arendamisel loominguliselt väljapaistev ja aktsepteeritav autoriteet nii Rapla vallas kui ka kogu Raplamaal.


HEIKI KRAAM

pilt
Foto Siim Solman
 

3. märtsil 2017, Rapla valla 126. sünnipäeval, omistati Rapla valla aukodaniku tiitel Heiki Kraamile.

Heiki Kraam on töötanud 60 aastat Rapla kogukonna heaks ning teeb seda siiani. Väikeetevõtja.  Kohapatrioot.
Ta sündis Uuskülas, käis Raplas koolis ja elab ka praegu Raplas.
20 aastat oli Heiki Kraam maakonna teeninduskombinaadis peainsener, mis tähendas ettevõtte tehnilist juhtimist ning kuni 600 inimese töö haldamist maakonnas.

Seejärel kutsuti ta Rapla linna munitsipaalettevõttesse Ramuet, kus töötas kuni asutuse likvideerimiseni.
1987 aastal asutati Tulundusühistu OOM, kus vanahärra töötab siiani, olles teenusepakkuja ka  Rapla valla asutustele ja korteriühistutele. Teda tuntakse kui erudeeritud elektriinseneri, kes on alati valmis nõu ja jõuga appi tõttama, olgu see siis päeval või öösel.

Ta lööb seni aktiivselt kaasa Raplamaa Ettevõtjate Ühingu tegemistes, olles selle asutajaliige.

Lisaks tööle on osalenud Heiki Kraam ka Rapla kultuurielus tantsides 20 aastat rahvatantsu Linda Rausi rühmas ja lauldes meeskooris.



MIHKEL KUKK

pilt

26. veebruaril 2016, Rapla valla 125. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul anti
EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukele üle Rapla valla aukodaniku tiitel.


Mihkel Kukk on ligi veerandsada aastat edendanud vaimulikku tegevust nii Rapla kihelkonnas kui kaugemal. Tema algatusel alustati Raplas taas kihelkonnapäevade korraldamist.
Ta on Rapla Kirikumuusika festivali toimkonna võtmeisik. Õpetaja Mihkel Kuke soov on, et kirik oleks inimestele avatud mitte ainult jumalateenistuste ajal. Seetõttu toimis Raplas teeliste kiriku projekt juba enne teisi. Suvisel ajal on kirikuuksed lahti kõigile, kes soovivad hetkeks aja maha võtta.
Mihkel Kuke tegevus, sh vaimulikud hommikumõtisklused Vikerraadios on teinud Rapla tuntuks terves Eestis. Õpetaja Kukk oli 25 aastat tagasi ajalehe Eesti Kirik alguse juures ja aastaid lehe kolleegiumi esimees.


LY SEPPEL-EHIN

pilt

Rapla vald andis 5. oktoobril 2013 Rapla linna 20. sünnipäeval Ly Seppel-Ehinile üle Rapla valla Aukodaniku tiitli

Ly Ehin on sündinud 30. aprillil 1943. Ta kolis koos vanematega Raplasse seitsmeaastaselt ja alustas 1950. aastal siin oma kooliteed.

Ly Ehin on lugupeetud isik Rapla kirjandus- ja kultuurimaastikul. Ta on kirjutanud luulet, lasteproosat ja on tuntud tõlkija. Tema loometööd on tunnustanud Eesti President 2001. a.  Valgetähe V klassi teenetemärgiga. 2007. a. pälvis Ly Ehin-Seppel Kultuurkapitali aastaauhinna. Aastaid on ta aidanud läbi viia avalikke kirjandusüritusi Rapla Keskraamatukogus. Ta esineb kirjandusfestivalidel üle Eesti ja väljaspool Eestit.

Ly Ehin on vaimuinimene kes püüab ise jääda tagaplaanile, kuid kes oma loominguga ja etteastetega on pälvinud paljude inimeste tänu.

 


ANDRES EHIN
(1940-2011)

pilt


Rapla vald andis 13. oktoobril 2009 Andres Ehinile üle Rapla valla Aukodaniku tiitli.

Rapla valla jaoks oli see esmakordne sündmus. Küll on varem aukodaniku tiitlit välja antud, aga seda Rapla linn ajal - 1999. aastal nii kirikuõpetaja Esra Rahulale kui ka rahvatantsuõpetaja Linda Rausile.
Rapla vallal on au tunnustada Andres Ehinit kui silmapaistvat kultuurielu rikastajat valla Aukodaniku tiitliga. Eelnimetatud luuleloojat iseloomustab ennekõike see, et ta on oma tegemistes olnud järjepidev, ta ise uskus sellesse, mida ja millest räägib, ta on oma asja ajanud kogu oma elu. Andres Ehin oli kui missiooniinimene, ise seda tähtsustamata.
Andres Ehin on kaasa aidanud Rapla valla kultuurielu arengule ja tema kodulinnana on Rapla nimi uhkelt kõlanud nii Eesti kui maailma kaardil.


ESRA RAHULA
(1926-2013)

pilt


Rapla linn tänas ja tunnustas Esra Rahulat kui kauaaegset Rapla kirikuõpetajat linna aukodanikuks nimetamisega andes üle vastavava tiitli 19. detsembril 1999. aastal, kui Rahula tähistas Rapla kirikus 50. ametijuubelit.

Esra Rahula on sündinud 27. veebruaril 1926. aastal Rapla vallas Arankülas. Ta on olnud õpetaja mitmetes paikades üle Eesti, kuid suurema aja (alates 1962.aastast) on ta teeninud Rapla maakonnas Rapla ja Järvakandi kogudustes. Alates 1988. aastast on Esra Rahula seotud üksnes Rapla kogudusega. Algas periood, mil rahvas lausa tungles kirikutesse. Ristida tuli aastas umbes 500 last ja leeritada umbes 400 inimest aastas.

 


LINDA (PORTSMUTH) RAUS
(1909-2003)


Rapla linn andis Linda Rausile 17. oktoobril 1999. aastal (Linda 90. juubelipäeval) üle linna esimese aukodaniku tiitli. Rapla linn võib uhkust tunda, et siin on tööd teinud väga auväärne isik.


Linda Raus sündis 17. oktoobril 1909. aastal Rapla maakonnas, Raikküla vallas. Tema elu oli alates 1952 aastast seotud väga tihedalt Raplaga. Linda Raus oli väga mitmekülgne inimene. Tema juhendamisel alustasid tööd mitmed rahvatantsurühmad, näiteringid ja laulukoorid.

Toimetaja: KATRIN KRUUSIMÄGI