Taristuettevõte Verston alustab Rail Baltica Alu ja Juula maanteeviadukti ehitamist
Eesti üks juhtivaid teedeehitus- ja korrashoiu ettevõtteid Verston alustab koostöös Järelpinge Inseneribürooga märtsis Rail Baltica Juula ja Alu maanteeviadukti ning Kodila raudteerajatise ehitamist Raplamaal. Aprillikuus suletakse ehitusalas ajutiselt Rapla-Varbola teelõik ning liiklus suunatakse ümber.
„Rail Baltica raudteetrass hakkab kulgema Rapla-Järvakandi-Kergu ja Rapla-Varbola tee alt läbi. Selle jaoks rajatakse nende ristumiskohtadesse viaduktid, tehnosüsteemid ja mahasõidud ning ehitatakse ümber maaparandussüsteemid. Ehitame ka loomatunneli, et metsloomad saaksid sealkandis liikuda turvaliselt ning segamatult ühele ja teisele poole raudteed,” selgitas Verstoni projektijuht Andro Aavik.
Teede asukoht jääb samaks, kuid raudteetrassi ületamiseks muutub nende kõrgus. Alu ja Juula viaduktid on ligikaudu saja meetri pikkused ning mõlemal teelõigul hõlmab nende ehitus umbes ühe kilomeetri pikkust ala.
Ehitustöödega alustatakse märtsis
Juula viadukti ehitustööd toimuvad Rapla-Järvakandi-Kergu maantee kilomeetritel 3,9–4,7. Ehitusala jääb põldude ja metsa vahele. Sellel riigimaanteel sõidab ööpäevas keskmiselt 1700 autot, eelkõige kasutavad seda Järvakandi ja Kergu elanikud töölesõiduks Raplasse.
Alu maanteeviadukt jääb mööda tulevast raudteed minnes Juula viaduktist 5,5 kilomeetri kaugusele, kus raudteetrass ristub Rapla-Varbola maanteega. Ehitustööd toimuvad selle teelõigu kilomeetritel 2,8–3,9. Liiklussagedus on seal keskmiselt 985 sõidukit ööpäevas ning valdavalt kasutavad seda ümberkaudsed elanikud igapäevaste sõitude tegemiseks. Ehitusobjekti ala ümbritsevad põllud ja mets. Viadukti töötsooni jääb ka üks eramaja, mille kinnistule tagatakse ehitustööde ajal ligipääs.
Kodila raudteerajatis ehitatakse loomade liikumiseks umbes 400 meetrit Rapla-Varbola maantee ja Rail Baltica raudteetrassi ristumiskohast põhja suunas, ületades seal Kodila jõge.
Aaviku sõnul tegutsetakse selle nimel, et Alu ja Juula maanteeviaduktid valmiksid üheksa kuuga ehk tänavuse aasta detsembriks. Riigihankelepingu järgi on nende valmimise tähtaeg 2025. aasta september.
„Juula viadukti ehitamist alustame märtsis raadamistöödega ning sellel ajal on seal sõidukite liikluskiirus piiratud. Samuti teeme algust geodeetilise võrgu, ajutiste platside ja teede rajamisega,” ütles Aavik. Märtsist kuni juuni lõpuni leiavad seal lisaks aset Eesti Lairiba Sihtasutuse sidetrassi ümberehitustööd. Alu maanteeviadukti tööpiirkonnas algavad märtsis ehitustööd kändude juurimisega ning kuu lõpus tehakse algust elektri- ja sidetrassi rajamisega, mille tõttu piiratakse antud teelõigul sõidukite kiirust.
Liikluskorralduse muudatused Rapla-Varbola maanteel
Aprillikuus suletakse kuni 35 päevaks liiklusele 1,1 kilomeetri ulatuses Rapla-Varbola maantee, et paigaldada jõetruubid ning rajada sinna viadukti ehitamise ajaks mõeldud ümbersõidutee. Selleks ajaks suunatakse liiklus Rapla ümbersõidu kaudu Rapla-Märjamaa ning Hageri-Kodila-Kuusiku teele, mille tulemusel pikeneb teekond sealsetele liiklejatele 5,1 kilomeetrit ehk ajaliselt umbes viis minutit. Autojuhtide informeerimiseks paigaldatakse liiklust ümbersuunavad märgid.
Tee sulgemise ajaks suunatakse koostöös MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega sealne bussiliiklus Varbola teele. Muudatus puudutab Raplamaa bussiliine nr 9, 14 ja 15:
- Ajavahemikul 1.04–5.05 ei teenindata Sikeldi, Alu tee ja Sikeldi meierei bussipeatust.
- Alu tee bussipeatusele on sellel ajavahemikul lähim asenduspeatus mõlemas sõidusuunas Mäe bussipeatus.
- Sikeldi ja Sikeldi meierei peatuse asemele tehakse selleks ajaks Varbola tee ja Kaasiku tee ristmiku lähedusse asenduspeatus „Sikeldi meierei ajutine”.
Pärast ajutise ümbersõidutee valmimist mai alguses hakkab liiklus kulgema paralleelselt põhiteega ning bussid hakkavad peatuma senistes peatustes. Ehitustööde tsoonis kehtestatakse kiirusepiirangud 70 ja 50 km/h.
Jalakäijatele ja ratturitele tagatakse ehitusalas ohutu liiklemine: vajadusel paigaldatakse piirdeaiad ja käigusillad ning rajatakse ajutine kergliiklustee.
Liikluskorralduse muudatused Rapla-Järvakandi-Kergu maanteel
Juula viadukti ehitustööde ajaks rajatakse Rapla-Järvakandi-Kergu maanteel ehitusobjekti paremale küljele kahesuunaline ümbersõidutee. Tee hakkab kulgema paralleelselt olemasoleva teega, pikkusega ligikaudu üks kilomeeter. Suunavad liiklusmärgid paigaldatakse ehitusala mõlemasse suunda ning liikluskiirus on sellel teelõigul esialgu 70 ja hilisemas tööfaasis 50 km/h.
Seda maanteed mööda sõidutavad reisijaid kuus Rapla bussiliini, aga nende liiklemist ehitustööd ei mõjuta. Üksnes sõiduaeg võib ajutiselt viie minuti võrra pikeneda. Ehitusalasse ei jää ühtegi bussipeatust.
Tulevase viadukti lähedusse jäävate Ülesoo ja Männiku kinnistutele ehitatakse eraldi juurdepääsuteed, et tagada sinna ehitustööde ajal ligipääs. Samuti tagatakse jalakäijatele ja ratturitele ohutu möödapääs töötsoonist ning vajadusel paigaldatakse piirdeaiad, käigusillad ja rajatakse ajutine kergliiklustee.
„Anname endast parima, et ehitustööd võimalikult vähe piirkonna elanikke ja seal tegutsevate ettevõtete igapäevaelu häiriksid,” ütles Aavik. Ehitustöödega seotud küsimusi võib esitada e-posti aadressil andro.aavik@verston.ee.
Metsloomadele rajatakse käigurada
Kodila raudteerajatist hakatakse ehitama märtsis ja selle valmimistähtaeg on 31. oktoober. Tegu on raudbetoonist raudteerajatisega, mille sisse rajatakse 5,6 meetrit lai Kodila jõe läbivoolu kraav ning selle kõrvale 5 meetrit lai loomade käigurada ja juurdepääs kruusateele. Tunneli ava laius on 11,6 ja kõrgus 2,5 meetrit, mis on piisavalt suur, et selle kaudu saaksid turvaliselt liikuda teispool raudteed kõik Eestis elavad loomaliigid. Loomatunneli ehitustööd hõlmavad rajatise jaoks 20 meetri raadiuses maapinna puhastamist ning ettevalmistamist, ajutise kraavi kaevet, mulla- ja betoonitöid ja haljastust.
Alu maanteeviadukti ja Kodila raudteerajatise ehituse kogumaksumus on 5,1 miljonit, Juula viadukti maksumus samuti ligi 5,1 miljonit eurot. Nende ehitamiseks tegid ühispakkumise Verston ja Järelpinge Inseneribüroo. Mõlema viaduktiga seonduvad teedeosa tööprojektid koostab alltöövõtjana Reaalprojekt OÜ. Tööde tellija on Transpordiamet ja finantseerija Rail Baltic Estonia. Verstoni jaoks on see vastavalt teine ja kolmas Rail Baltica projekt. Eelmise aasta detsembris alustati Rae vallas Rail Baltica Põrguvälja tee maanteeviadukti ehitamist.
2010. aastal tegevust alustanud Verston on kasvanud Eesti üheks suuremaks tee-ehituse ja korrashoiu täisteenust pakkuvaks ettevõtteks, mis panustab valdkonna arengusse, kaasajastamisse ning efektiivsuse suurendamisse. Verston on seadnud ambitsioonika eesmärgi saada maailma kõige keskkonnasäästlikumaks taristuettevõtteks.
Ettevõte on koos partneritega ehitanud mitu riigile olulist objekti, näiteks Reidi tee Tallinnas, kommunismiohvrite memoriaali taristu, Saarde tuulepargi teedetaristu ning Tallinna ja Ämari lennujaama laiendused, asfalteerinud Tartu maantee Kose-Võõbu ja Võõbu-Mäo neljarealised lõigud. Suurematest objektidest on praegu töös Sopi-Tootsi tuulepargi teedetaristu rajamine ja Pärnu-Uulu neljarealise teelõigu ehitus. Ettevõte annab tööd ligi 330 inimesele. Oma tegevusvaldkonnas on Verston esimene ehitusettevõte, kes liitus Rohetiigriga.