Rapla Valla Külade Ühendus tegi kokkuvõtteid maikuuga lõppenud ELANIKKONNA KAITSE – teabe, koolitus- ja treeningprogrammist külavanemate ja kogukondade eestvedajatele kriisivalmiduse edendamiseks oma kogukondades.
Toimusid Päästeametiga õppused Hagudi, Kabala, Kaiu, Juuru ja Rapla piirkondades, meeskonnakoolitus Rakett69 teadusstuudios, väärinformatsiooni eristamise koolitus Tartu ülikooli teadlastega, praktiline kriisis ellujäämisoskuste treeningõpe MTÜ Tsiviilkaitse seltsiga ja Vahastu vabatahtlike pritsumeeste juures tulekustutusoskuste treening.
Päästeametilt said külade esindajad ülevaate kriiside ajal riigi ja KOV koordinatsioonist, kerksuskeskustest, elutähtsatest teenustest, ohuteavitusest, avariitanklatest, kriisipoodidest ja info edastamisest. Kogukonna rollist elanikkonnakaitse ettevalmistusel on esmatähtis kriisiolukordade riskide, kogukonna ressursside kaardistamine ja kriisis oma jõududega toimimiseks plaanide tegemine. Karmi reaalsuse tõi esile Rapla Vesi AS ülevaade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni toimimise võimekusest külades ja alevikes elektrikatkestuste ajal. Aeg on varuda peale generaatorite ka ämbreid, eriti neil, kel kuivkäimlat läheduses ei ole.
Koolitused toimusid naabruskantide küladele koos, et ühisel arutelul ohtudeks valmistumise kogemusi vahetada ja leida koostöövõimalusi. Hädas tunda naabrit on osa heast ettevalmistusest kriisideks.
Raplamaalastel oli eksklusiivne võimalus saada osa teadmistest kriitilise digitaalse kirjaoskuse arendamisest desinformatsiooni vastu oma ala parimatelt asjatundjatelt Koolitusel esitati tõhusalt kompaktne ülevaade kõige olulisematest põhitõdedest väärinfo ja manipulatsiooni taga
Meeskonnakoolitusel Rakett69 teadusstuudios tundmatuid ülesandeid piiratud ajaga lahendades said meeskonnad pingelises keskkonnas tunnetada, kuidas sellise surve all omavahel teha koostööd ja kuidas erinevad isiksused võivad pingeseisundis erinevalt käituda ka iseendale üllatuslikult. Ülesanded olid huvitavad ja eeldasid piiratud aja ja ressurssidega meeskonnaliikmete teadmiste ja oskuste koondamist koostööks vajaliku tulemuse saavutamiseks. Kõige suurem väljakutse oli suitsuanduri ehitamine töökindlustesti läbimiseks. Suitsuanduri tööpõhimõte sai selgemaks alles lõpukokkuvõtete ajal. Samas andis just see ülesanne kõige ehedama katsumuse meeskondadele tulla toime omavaheliste suhetega olukorras, kus kellelgi ei ole teada õiget lahendust.
Ellujäämistreeningul said osalejad kogeda ekstreemsetes olustikes ellujäämise võimalusi tavapäraste lahenduste puudumisel. Isiklik teadmiste ja oskuste pagas täienes erinevate võimalustega nagu näiteks, millega süüdata tuld, kui pole tikke ja millega kustutada tuld, kui see läheb tulekahjuks. Praktilised teadmised täienesid variantidega, kuidas teha metsikutes oludes puhast vett, valmistada sööki, saada sooja javalgust. Oluline osa treeningust hõlmas ka teavet kuidas ekstreemsetes tingimustes hoida puhtust ja tervist, anda esmaabi ja saada infot.
Vahastu Vabatahtlikus Päästekomandos said osalejad teoreetilise ülevaate tulekustutite tüüpidest, tähistest ja nende kasutamisest. Praktilises treeningus said kõik osalejad kustutada erinevaid süttinud aineid põhiliste tulekustutusvahenditega: vee-, pulber ja vahtkustutiga, veepumba ja kustutustekiga. Kriisiks valmistumise teavet ja oskusi said 32 küla ja nelja aleviku esindajad.
Projekti partneriteks olid Päästeameti Rapla-Järvamaa päästepiirkond, Rapla Vallavalitsus, AS Rapla Vesi, Tartu Ülikool Filosoofia ja semiootika instituut, Rakett69 teadusstuudio, MTÜ Tsiviilkaitse selts, Vahastu Vabatahtlik Päästekomando, Kappeli külad MTÜ jt.
Projekti toetas Siseministeerium ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital“.
Rapla Valla külade Ühenduse juhatuse liige ja
projektijuht
Piret Laur
