Paraku tuleb selgi aastal jätkata koroonalainel. Hoolimata kõigest ei jäänud esitamata nominendid ja ei jää ka valimata aasta Rapla Valla 2020 Aasta Küla ja Sädeinimene. Alljärgnevalt ongi välja toodud nominendid, esitati kolm küla ja viis sädeinimest, kes siin ritta seatud tähestiku järjekorras. Ja loodame kõik koos, et sügisepoole saab ka pidulikul tänuõhtul kõige-kõigemad välja hõigata. Seni saavad kõik võrdselt end pidada Aasta Külaks ja Sädeinimeseks. Ja just täpselt nii neid nominentideks esitati.
Hagudi küla
Esitan “Aasta Küla 2020” nominendiks HAGUDI KÜLA. Hagudi küla oma sajakonna elanikuga asub Rapla vallas vahetult Hagudi aleviku külje all. Külavanema-teema on mõnes mõttes üsna hiljutine – 2017 valiti külavanemaks Tõnis Kundla ja abikülavanemaks Meelika Reede; 2018 külavanem oli Meelika Reede ja abikülavanem Kadi Apri; 2019 alates külavanem Andres Raja ja siis abilisi ametlikult ei valitudki, vaid kõik aitavad nõu ja jõuga. Külavanemate iga-aastane vahetus pole päevakorral olnud mitte seetõttu, et mingil põhjusel poleks üks või teine inimene end õigustanud, vaid et oleks “värsket verd” ja uusi mõtteid, võimalusi mitmetel hakkajatel inimestel küla edendamisele õlga alla panna.
Hagudi küla parimas mõttes patrioot Meelika Reede tagasihoidlikel sõnul ei ole nad midagi erilist korda saatnud, aga nende tegemised räägivad enda eest. Küla toimetab järjekindlalt ja aastaringselt. Ja justnimelt eriliseks saabki seda nimetada – kõike tehakse ju enda küla jaoks, et ümbrus oleks ilusam ja külarahvas tegusam. Hagudi küla trumbiks on maailmakuulus meresõitja ja admiral Adam Johan von Krusenstern, kes saab meelerahus puhata teadmisega, et tema pärandit ei ole unarusse jäetud ja sellele puhutakse jonnaka järjekindlusega hinge sisse.
Alljärgnevalt väike ülevaade Hagudi külarahva tegemistest:
- Iga-aastased perepäevad sportlike tegevuste, suupistete ja toreda ajaveetmisega (välja arvatud 2020 koroonasuvel).
- Igakevadine allee korrastamine vanadest puudest ja okstest.
- Heakorrastustööd Krusensterni mõisa ümber (võsast puhastamine, prügi koristamine, tee sisseraiumine jõe äärde ja tammepuude ringi).
- Mõisa pargi langenud puudest puhastamine ja uute männiistikute istutamine Tõnis Kundla perekonna poolt.
- Läbi KOP-i projekti saadud välitenniselaua paigaldamine küla kortermaja korrastatud vabaajaveetmisplatsile.
- A. J. von Krusensterni pingi meisterdamine ja paigaldamine mõisa aida ette Eesti Vabariigi 100ndaks sünnipäevaks.
- Mõisa aida suurpuhastus, avade sulgemine ja katuse kõpitsemine. Mõisahoone juures raiuti võsast puhtaks rajad ja puhastati ait, et anda uus kasutusvõimalus mõisa esisele väljakule ja ait-tõllakuurile Hagudi küla kohvikute päeval. (Kohvikute päeva tulu kasutatakse seemnena Hagudi mõisa plaanitud väljapaneku rajamiseks, mis tutvustab Krusensterni, mõisa ja küla eluolu.) Aidas saab nüüd pidada koosolekuid ja muid külaga seonduvaid vahvaid sündmusi.
- Mõisakohvik Hagudi kohvikute päeval.
- A. J. von Krusensterni 250nda sünniaastapäeva tähistamine, kus aukülalistena osalesid ka Tiit ja Maris Pruuli. Krusensterni pingile paigaldati metallplaat tema ümermaailmareisi sooritanud purejelaeva Nadežda kujutisega. Sündmus (koos pikema kirjeldusega küla heaks tehtava tegevusega) leidis kajastamist ka meedias.
- KOPi projektitaotlus Hagudi küla, mõisa ja A. J. von Krusensterni tutvustavate infotahvlite tekstilise ja pildilise informatsiooni kogumine, süstematiseerimine ja toimetamine (kahjuks toetust ei saadud, aga külale olulise ettevõtmise nimel jonni ei jäeta ja proovitakse uuesti).
- Hagudi küla on alati kaasa löönud ka traditsioonilistel Röa Muru- ja Spordimängudel ja on mängud ka võidukalt “kinni pannud”, mis on tähendanud järgmiste mängude korraldamist Hagudi küla poolt.
Kõik see kokku teebki Hagudi küla justnimelt ERILISEKS – küla hingab täiel sõõmul ja püsib külaelanike rõõmul. NB! Lisatud fotod, mis räägivad enda eest. Nominendi esitaja: Aivi Meister (Nõmme küla külavanem)
Jalase küla
Jalase külas on elanikke 40 ringis rahvastikuregistri andmetel. Kuid lisaks neile on Jalase külaga seotud ja veedab seal oma suvesid või pühasid suur hulk inimesi. Kõik need inimesed peavad Jalaset nii öelda oma külaks ja osalevad sealsetes tegevustes.
Jalase küla on ilus ja kokkuhoidev küla. Seal on väljakujunenud juba väga pikaajalised koostegemise traditsioonid.
Koolipäevad-külapäevad
Jalase külas peetakse külapäevi iga-aastaselt alates 1988. aastast, algatatuna Aino Valgma poolt. Esimesed neist kandsid Jalase koolipäeva nimetust. Külapäevade kokkusaamine toimub alati Jalase koolimaja õuel augustikuu esimesel laupäeval kell 12. 2018. aasta 4.augustil kogunes kokkutulekulisi Jalase kooliõuele 30 inimest. Esimesest kokkusaamisest oli 30 aastat mööda saanud! Pidulikumaks tähistamiseks tehti parvematk Kabala jõel. Pildimaterjal möödunud aegadest paigutati kümnele stendile parvemajas. 2019. aasta 3. augustil tähistati üheskoos Aino-Helene Valgma (1934-1997) 85ndat sünniaastapäeva ja Jalase koolimaja ehituse alguse 140ndat aastapäeva. Koolimaja tööle hakkamise 140 on käesoleva aasta koolipäeva peateema. EV-100 igas külas kampaanias osalemise puhuks istutas Jalase küla noore tamme ja kase. Rapla fotomees Aado-Endrik Kesküla kinkis koolimaja perele fotokogumiku, mis seotud Aino ja Jalaset külastanud inimestega, sealhulgas president Lennart Meriga.
Aastavahetuse kokkusaamised
Jalase küla rahva traditsiooniline aastavahetuse kokkusaamine Jalase Seltsimajas sai alguse 1997. aasta jaanuari teisel laupäeval ja nagu suvelgi, algusega kell 12 päeval. Need 22 aastat peetud „trehvamised” on meenutamaks läinud aastat ja plaanide tegemiseks alanud aastaks.
Talgupäevad
Jalase küla talgupäevad said alguse 1990. a seoses kavandatava poe ehituse jaoks riigimetsas langetatud palkide laasimise ning okste põletamisega. Samal ja järgnevate aastate sees kooriti ühiselt palke, raadati küla läbiva maantee äärset võsa, puhastati poe jaoks ehitusplatsi, 1989.a istutati Väljamardi põllu ja küla läbiva tee äärde, kust kultuurtehniliste maaparandustöödega oli likvideeritud, teed ääristav kiviaed, tammealle Hiietee. Viina perenaise Aime Mulini algatusel taastati 2015. a hingedepäevast uuesti tava, et ükski tamm ei jää küünlata. Keegi pole unustatud. Selle 29 aasta jooksul on talgute korras tehtud väga erinevaid töid, kuid mis peamine – alati üheskoos panustades küla heaks.
Teater Viina küünis
Viina talu perenaise Aime Mulini ja ta pere ettevõtmisel on talu õuel olev endine heinaküün kohandatud esinemispaigaks. 2019. a suvel toimus juba neljas külastajaterohke teatrietendus Jalase külas Viina talu aidas. Külarahva kõige suurem osa seisneb kohaletulekus, perenaise tuntud-teatud pirukate ja tee-kohvi ning loomulikult etenduse nautimises.
Kõik loetletud tegemised ja ettevõtmised on iga-aastased ja kestnud juba pea 30 aastat.
2018. aasta 7. juulil peeti Jalase Seltsimajas Pühatu Algkooli koolilaste kokkutulekut, mille korraldaja oli üks küla Jalase küla sädeinimestest – Milvi Muliin.
2019. a 13. aprillil said Jalase Seltsimajas kokku 1949. a 10. aprillil Jalase külas loodud kolhoosi „Kiir” asutajaliikmete järglased. Mööda oli läinud 70 aastat. Loetud sai väljavõtteid tolleaegsetest juhatuse ja üldkoosolekute protokollidest, jälgitud slaidiprogrammi kolhoosiajaloo fotodest ning inimestest nende töödes. Korraldaja üks Jalase küla sädeinimestest ja eestvedajatest Urmas Tulvik.
2020. a paigaldati Jalase Seltsimaja juurde lipumast ja soetati KOP projektiga esitlustehnika, et edaspidi oleks kogutud materjale lihtsam esitleda kõigile kokkutulnutele. Seltsimaja ees lehvib nüüdsest pidupäevadel Eesti Vabariigi riigilipp. Jalase küla on väärt esiletõstmist ja tunnustamist oma järjepideva ja sisuka tegutsemise eest üheskoos.
Nominendi esitaja: Anne Leht Raikküla piirkonna koordinaator
Kuimetsa küla
Kuimetsa on pika ja sündmuste poolest rikka ajalooga küla. Mõned aastad tagasi tähistasime küla esmamainimise 775 aastapäeva, aga lood siinse kandi vägevusest ja jõukusest ulatuvad kaugemale kirjasõnast. Läti Henrik pajatas oma kuulsas kroonikas meie kandis aset leidnud sündmustest, millest möödas nüüd juba rohkem kui 800 aastat. Vägevad inimesed elasid külas siis ja elavad ka nüüd. Kuulsamaks kui Läti Henrik kirjutas Kuimetsa Eduard Bornhöhe. Tema romaani järgi vändatud mängufilmi „Viimne reliikvia” valmimise järel kutsuti kõiki meie kandist pärit tütarlapsi aastaid Kuimetsa pruutideks.
Täna seostub „Kuimetsa pruutidega” kohapeal aktiivselt tegutsev memmede tantsuring ja suhtlemisklubi, kes käivad koos kunagise mõisa viljaaidast ümber ehitatud rahvamajas. Küla keskel asuv rahvamaja seob ja ühendab erinevaid põlvkondi läbi aja. Vana viljaaida ümberehitamine kogukonna majaks pani rahva ühise eesmärgi nimel tegutsema juba 100 aastat tagasi ja innustab meid ka täna. Me ei saa ega taha olla kehvemad oma esivanematest, oleme nende pärandit hoidnud ja seda jõudu mööda edasi arendanud. Väärikas hoones toimuvad kõik küla olulisemad ringitegevused ja peoõhtud, tähistatakse pidulikke perekondlikke sündmusi ning rahvakalendri või meie kodumaa jaoks olulisi tähtpäevi. Kauniks traditsiooniks on muutunud Vabariigi aastapäeva ja advendiaja alguse kontserdid, jõululaat või ühine jaanipäev. Oodatud sündmuseks on kujunenud kodukandipäev ja vanatehnika päev koos tähesõiduga augustis. Meie küla lastehommikud meelitavad mudilasi koos vanematega kohale kaugemaltki, samamoodi kohvikuõhtud. Mõistagi pole see kõik.
Rohkem kui aasta tagasi asutasime MTÜ Kuimetsa Kodukant, et küla arengut kogukonna toel enam toetada. Meie suurimaks sooviks on rahvamaja juurde külaplatsi ehitamine, et sulandada väärikas rahvamaja kaunisse ansamblisse iidse mõisapargi ja taamal lookleva väikese jõega. Esmalt on MTÜ proovinud jõudu väiksemate, aga küla jaoks siiski oluliste asjadega. Nii näiteks oleme me kahel korral kirjutanud edukalt projekte Kohaliku Omaalgatuse Programmi, mille tulemusena on nüüd külas oma välijõusaali masinad ja korralik projektor, mis lubaks kasvõi vabas õhus filme vaadata. Valla projektitoetustega oleme korraldanud üritusi noortele ja suurtele, oleme tähistanud Halloweeni ja Kadripäeva, kutsunud endale külla põnevaid esinejaid ja saatnud oma memmed talvekuudel vesivõimlemisse tervist turgutama.
Kaasavast eelarvest tõime ära summa, mille eest saime vabaõhuürituste jaoks lava ja pingid lava ette. Sel aastal proovime jõudu ja konkureerime küla korvpalli platsi korrastamisega.
Sporti meie külas armastatakse. Meil on oma spordihall ja kunagine spordiplats, kus tänaseni võrkpalli mängida saab. Spordiplatsi ette saime valla abiga pinksilaua, mis ootab kevadet, et oskajad oma andega lauale elu sisse saaks puhuda. Oma krossirada koos omaaegsete krossikunnidega on meitel, tänase päeva ralliässadest rääkimata. Üldse on külas kahtlaselt palju tervisespordist lugu pidavaid inimesi. Vahest innustab külaelanikke teadmine, et kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest.. või siis vähemalt olümpiale, kus viimati käis meie oma küla poiss, kümnevõistleja Karl Robert Saluri.
Kuimetsa rohkem kui 300 külaelaniku hulgas on palju juurtega elanikke, kes hoiavad elus esivanemate pärandit, aga me oleme olnud alati avatud ka uuele. Pärast seda, kui Ants Uustalu ostis ära tühjaks jäänud Ööbiku talu, on meie küla veel kraadi võrra kuulsam, sest neid, kes poleks kuulnud midagi Ööbiku Gastronoomia talust, ei ole Eestimaal enam vist palju. Gastronoomiliselt hõrgud on ka külas tegutseva Caiselle cateringi pidulauad. Nende koroona-aja burksi-pühapäevad tõid aga tardunud aega lausa unustamatut elevust ja milliseid maitseid!!! Kahju kohe, et vabu elamispindu napib, sest soovijaid, kes meie külast ja siinsest elust osa tahaksid saada on rohkem, kui pakutavaid kodusid. Huvilised jälgivad meid läbi sotsiaalmeedia või käivad kohapeal.
Igapäevaselt teenindavad külaelanikke raamatukogu ja kohalik kauplus, kus tegutseb ka kunagisest sidejaoskonnast alles jäänud postipunkt. Tänu vallale on meil tore laste mänguväljak.
Meil on iidne tornlinnus, haruldane Hõrde allikas paksus metsas, Iida urked maantee ääres, mida külastavad igal aastal Eestimaa loodust hindavad inimesed.
Koos naaber küla Vaoperega unistame kergliiklusteest, mis muudaks turvalisemaks kahe küla vahelise liikluse ja Iida-urgeste külastamise.
Meil on mitmeid toredaid ettevõtjaid ja talunikke, oma viljakuivati ja mööblitsehh, aga mis veel olulisem, meie külatänaval vuravad jälle lapsevankrid, mis on kõige kindlam märk elavast ja arenevast külast. Meil pole võimalik nina norgu lasta. Oleme otsivad-tegutsejad-katsetajad. Eelmisel aastal moodustati küla rohenäppude eestvedamisel oma aiamaade seltsing.
Aktiivsed külaelanikud eesotsas MTÜ tegusate liikmetega hauvad ideid, kuidas inimesi panna veel rohkem ühes tegutsema, olgu selleks siis Jüriöö tule edasi kandmine või hoopis selle aasta rahvusvahelise puu- ja köögivilja-aasta raames magusamate porgandite võidu kasvatamine, talgute korras tulevasele külaplatsile kirsipuude istutamine või hoopis külale oma arengukava kirjutamine.
Meie iidses külas on palju tehtud, aga veel rohkem ootab ees. Koos tegutseme selle nimel, et igaüks saaks uhkusega oma küla üle uhkust tunda. Leiame, et Kuimetsa on väärt kandma Rapla valla aasta küla tiitlit. Nominendi esitaja: MTÜ Kuimetsa Kodukant.
Sädeinimesed
Malvi Kapstas
Tunnustamise põhjendus: Purila külas on palju säravaid ja suurepäraseid ning aktiivseid inimesi. Kuid eriti on meil silma paistnud Malvi Kapstas. Malvi on tuntud, autoriteetne ja aktiivne oma kodukohas ja ka väljaspool kodukohta. On külaarenduslike initsiatiivide edukas eestvedaja ja elluviija. Tegutseb aktiivselt Purila külaliikumises juba aastast 2005 Purila seltsingu ja hiljem Purila MTÜ juhatuse liikmena Purila küla põliselanikuna. Malvi on tõeline sädeinimene, sest ta suudab teistes sütitada leegi ja hoida seda põlemas oma sädemetega. Ta on kõikide külaürituste ja tegemiste juures suurimaks abiks ja toetajaks nii sõnas kui ka teos. Purilas on tema üheks eestvedajaks meie traditsioonilistel üritustel nagu „Lumepäev” (2020/2021) ja „Halloviiner” (2018/2019/2020). Tema keraamika on üks suurim osa meie üritustel korraldatavate võistluste auhinnalauast. Ka ei puudu meie üritustelt tema tehtud kohvi ja korvitäis keraamilisi korduvkasutatavaid tasse. Samas ei piirdu ta külategemistega ainult siin külas, vaid osaleb ka küla esindades Rapla valla külade kokkutulekul ja Röa küla mängudel, mille korraldamisest on ta ka ise osa võtnud. Malvi on aastaid olnud MTÜ tegemiste fotojäädvustaja, ilma temata ei oleks meil paljudest üritustest üldse pildimaterjali. Sellised sädemed, nagu meie küla Malvi, on väga erakordsed ja nii vajalikud, et küla elaks ja säraks. Ilma selliste sädemeteta kustub ka kõige suurem leek.
Nominendi esitajad: Purila külavanem Siim Pärn ja Purila MTÜ juhatuse liikmed: Õnne Kaadu, Maret Aavik, Tõnis Leier, Kairi Kaadu, Kalvi Pärn, Hannes Liiv
Roomet Nuhkat
Tunnustamise põhjendus: Purilas on palju säravaid ja suurepäraseid ning aktiivseid inimesi. Kuid eriti on meil silma paistnud Roomet Nuhkat. Roomet on tuntud, autoriteetne ja aktiivne oma kodukohas ja ka väljaspool kodukohta. On külaarenduslike initsiatiivide edukas eestvedaja ja elluviija. Tegutseb aktiivselt Purila külaliikumises aastast 2009 Purila MTÜ liikmena. Roomet on kuldsete kätega meistrimees, tema käes valmib kõik suurima täpsuse ja korrektsusega. Tema tehtud on külaplatsile massiivne ja ilus grill, Purila silt üritustel kaasaskandmiseks. Ta on olnud üks suurim abiline külaplatsi katusealuse ehitamises ja uuendamises. Eelneval aastal rajas ta sõprade abil Purilasse jalgpalliplatsi, uuendas korvpalliplatsi ning oli võtmefiguuriks uue kiiguplatsi loomisel lastele. Tegi väiksemate ürituste tarbeks teisaldatava lõkkepaja ning massiivse laua. Samuti puhastas ta talgukuude käigus teeääred meetrite jagu pealekasvanud murust ehk laiendas külateid. Tema on see, kes hooldab külaelanike poolt korda tehtud alleed, mahakukkunud puude puhul teisaldab või organiseerib puude eemaldamise, käib kraave puhastamas pargis. Niidab vajadusel nii alleed kui ka tee ja jõe ääri. Käib talvel külas teid lahti rookimas ja suvel jõge risust puhastamas.Kõike teeb ta omast vabast ajast, tahtest ja oma ressurssidega. Ta ei puudu üheltki küla ürituselt ning ei puudu ka küla ürituse ettevalmistusest, käib ka küla esindamas suurematel ühisüritustel. Ta on Purilas elanud vaid natuke üle kümne aasta, kuid on korda saatnud sadu kordi rohkem, suure südamega ja sooviga, et kõigil oleks parem. Ilma Roometita ei oleks Purilas ühtegi leeki, sest tema teeb üritustel lõkked ja hoiab külaplatsil grillis tuld. Roomet on tõeline Sädeinimene, meie küla päris oma leegihoidja!
Nominendi esitajad: Purila külavanem Siim Pärn ja Purila MTÜ juhatuse liikmed: Õnne Kaadu, Maret Aavik, Tõnis Leier, Kairi Kaadu, Kalvi Pärn, Hannes Liiv
Riho Paasma
Riho Paasma on põline purkulane ja tubli töömees. Temas elab oma küla tunne. Riho lööb igale tööle käed külge. Oma sõbraliku loomu ja muheda huumoriga on ta võitnud endale palju mõttekaaslasi, kes samuti panustavad küla arengule ja paremale käekäigule. Ta ei ütle kellelegi „ei” ja aitab alati. Tema tavaline vastus abipalvele on „Teeme ära!” ja nii on ka Teeme ära! talgutel Riho alati platsis oma auto ja järelkäruga ning kõikvõimalike tööriistadega. Tihti on tal kaasas kogu pere. Ta on tubli pereisa, kes kasvatab kolme last ja on koos elukaaslase Jannega loonud Valli külla metsa rüppe oma perele kauni kodu. Koos teiste külaelanikega on ta andnud oma panuse Valli külas asuva Järvakandi mõisa kabeli katuse konserveerimistöödele ja kabelisse viiva tee korrastamisele ning hooldamisele. Riho on suur loodusesõber. Vabad minutid mööduvad jahil, metsa hooldades ning marjul ja seenel käies.
Nominendi esitaja: MTÜ Purculi
Janina Päädam
Esitan Aasta Sädeinimese kandidaadiks JANINA PÄÄDAMI. Janina Päädam on Kabala kandi, Ummaru küla elanik ja külaelu eestvedaja. Janina toimetab kohalikus keraamika toas Kabala mõisas alates 2018. aastast – jagades oma oskusi ja kogemusi nii täiskasvanutele, kui ka lastele. Janina on korraldanud lisaks keraamikakoolitustele väljasõite keraamikahuvilistele Tohisoole Poti laadale. Janina juhendamisel valmis 2020. aastaks Kabala mõisa serviis. Serviisi valmimise protsess kestis kaks aastat, alates idee konkursist kuni valmis serviisi üleandmiseni Kabala mõisale. Kabala keraamikatoas on Janina viinud läbi voolimistunde ja keraamika tunde kõigile huvilistele alates emadest koos lastega, lastele ja eakatele, lisaks tavapärasele regulaarsele huviringitööle. Ta on aktiivne inimene, kes hoolib oma kodukandist. Ta panustab igapäevaselt sellesse, et kodukandis oleks inimsõbralik ja turvaline elukeskkond ja et piirkonna inimesi ühendaks ühtekuuluvustunne ja koostegemise rõõm. Janina on aiandushuviline, kellele on väga liigirohke koduaed ja orhideehuviline, omades kodus väga-väga erilisi orhideeliike. Janina jagab oma aiandusteadmisi meeleldi ka teiste huvilistega. Janinal on palju ideid, mida üheskoos ette võtta, tema peas on palju plaane ja mõtteid kuidas elu piirkonnas muuta atraktiivsemaks ja huvitavamaks. Ta kaasab oma plaanide teostamiseks kohalikke aktiivseid inimesi ja ühtse meeskonnana tehakse palju huvitavaid ja põnevaid tegevusi. Janina on aktiivne liige Kabala kandi külaelu eestvedavas MTÜ-s Kappeli külad ja käesolevast aastast ka juhatuse liige. Ta osaleb aktiivselt kõikides tegevustes. Kappeli külad on koostöös Janinaga viinud läbi hulgaliselt tegevusi. Tema vedada on traditsiooniline jõululaat Kabalas.Tema oskustel ja teadmistel töötab Kabala mõisa keraamikatuba. Tema algatusel toimuvad Schindao võimlemistunnid Kabala mõisas. Alates 2019. aastast osaleb Kabala kant Eesti Külaliikumise Kodukant algatatud üle Eestilise maaelu väärtustava algatuse „Maal elama päeva”, Janina on selle algatusega liitunud algusest peale ja Kabala mõisa nn toimkonnas kaasa löönud selle päeva läbiviimisel. Sellel päeva on Janina juhendamisel välja pandud Kabala keraamika toa tööde näitus, esitletud Kabala mõisa serviisi kavandeid ja viidud läbi parima kavandi leidmise konkurss. Möödunud aastal andis Janina üle tema keraamikameeskonna valmistatud Kabala mõisa serviisi 24 inimese tarvis. See serviis valmis Leader koostööprojekti raames „Ühistegevused Kabala ja Purku kandis” , milles oli Janina vedada kogu projekti kestvuse vältel 2018.-.2020. aastani Keraamika toa õppetunnid. Koos keraamika huvilistega alustati koos õppimist nii öelda nullist, kahe aasta jooksul viidi läbi pea 100 keraamika tundi erinevate juhendajate käe all. Selle tulemusena valmis Kabala mõisa serviis, mis on kasutusel Kabala mõisa saalis. Janina on särav inimene, aktiivne eestvedaja ja kogukonna liider.
Esitan Aasta Sädeinimese kandidaadiks JANINA PÄÄDAM
Nominendi esitaja: Anne Leht Rapla Vallavalitsus Raikküla piirkonna koordinaator
Jüri Strom
Jüri Strom, viie lapse isa ning 7-kordne vanaisa, on põline raplamaalane, sündinud ja kasvanud Vaopere külas ning umbes poole oma elust elanud Kuimetsas. Sellest tulenevalt on ta kogu oma elu ja kõik olulisemad tegemised sidunud kodukohaga. Jüri on tubli ning eesrindlik kodukandi elanik, kes alati valmis nõu ja jõuga panustama kahe küla olulisematesse ettevõtmistesse. Ta on eeskujuks paljudele ning ilmselt pole asja, millega ta hakkama ei saaks. Üle 20 aasta oli ta kohapeal olulisim transporditeenuse pakkuja, andes sellega oma panuse ka maapiirkonna tööhõivesse. Kõik ekskursioonid, teatri või kogukondade külastused on toimunud Jüri bussidega. Aastatel 2002-2013 oli ta aktiivne kogu omavalitsuse elu korraldamises kaasarääkija. Kohalikud usaldasid Jüri, andes talle neljal korral mandaadi ajada meie asja Kaiu vallavalitsuse volikogu koosseisus. 90ndate alguses kutsus Jüri ellu Kuimetsa vabatahtliku päästekomando (Kuimetsa VPK), kus ta senini juhi rolli kannab. Kodukoha ohutuse tagamisest on saanud tema südameasi, mille väljundiks võib lugeda 2013 aastal loodud MTÜ-d Kiisa Vabajakeskus, tegutsemiskohaga Vaopere küla Kiisa talu. MTÜ koondab enda alla lisaks päästele ka Jüri suure kire militaartehnika vastu. Alates 2018 aastast on talu osalenud Avatud Taludepäevadel, mis ümbruskonda meelitanud huvilisi lähemalt ja kaugemalt. Tema talus on kesksel kohal olnud alati päästeennetustöö, kus Jüri eestvedamisel on jaganud teadmisi tule- ja veeohutuse kohta. Erilist põnevust on pakkunud võimalus proovida tulekustutiga tule kustutamist või teised võistluslikkust sisaldavad ja tarkust sisaldavad ülesanded. Osa publikust tuleb aga ikka ja jälle kohale, et vaadata, mida uut on aastaga toodud vanade militaarmasinate kõrvale. Vanavara pisik on mehes alati peitunud ning tema kollektsiooni vastu on huvi ilmutanud isegi Maaleht. Kui Kiisa Vabaajakeskuses eksponeeritakse suuri masinaid, siis Kaiu töökotta on Jüril plaanis luua väike muuseum, kus oma väiksemaid taieseid esitleda. Aja jooksul on Kiisa talust kujunenud Vaopere küla keskpunkt. 2020 juunis peeti talus Vaopere küla jaanipäeva, korraldati erinevaid mänge, räägiti juttu ja veedeti lihtsalt toredalt aega. Juulis võttis talu taas osa VI Avatud Talude päevast, mis olenemata raskest koroonaajast külastajate poolt taas palju kiidusõnu pälvis. Oktoobris tähistati Kiisa talus aga koos külaelanikega Rapla valla Aasta küla 2019 tiitli pälvimist. Jüri abiga on Vaopere külaseltsil plaanis 2021 aastal koostada küla kriisiplaan. Käesoleval talvel oli Jüri koos pojaga abiks Kuimetsa külas, kus nad kohalike ja ümberkaudsete elanike rõõmuks rajasid endisele spordiväljakule liuvälja. Kuna lund oli sel aastal ohtralt, siis kulus Jüri tehnika ja abivalmidus hädasti ära ka lumetõrjel, mis aitas tee rahvamajja avatuna hoida. Rahvamajja on vähemalt kord nädalas asja ka Jüril endal, et lüüa kaasa kohalikus harrastusteatris IDU, kus tema kanda on olnud mitu toredat osatäitmist kohalike seas populaarsetes lustimängudes. Elu ilma Jürita ei suudaks kahe küla kogukonnad kuidagi ette kujutada. Lastele ja lastelastele on ta asendamatu isa ja super vanaisa.
Nominendi esitaja: Vaopere ja Kuimetsa küla
