Keskkonnaamet võttis menetlusse Osaühingu Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekivikarjäär, 48022) Lubja lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr Rapm-091 muutmise taotluse. Nõuetele vastav taotlus on KOTKAS-es registreeritud 22.05.2023 nr DM-120635-10 all.
Olemasolev Lubja lubjakivikarjäär paikneb Rapla maakonnas Rapla vallas Lipametsa külas.
Lubja maardlas (registrikaardi nr 586) Osaühingu Eesti Killustik eraomandis olevatel katastriüksustel Pigipõhja (katastritunnus 65402:002:0106), Lubjaaugu (katastritunnus 65402:002:0156), Metsatalu (katastritunnus 65402:002:0053), Sepapigi (katastritunnus 65402:002:0109) ja Sepa (katastritunnus 65402:002:0108). Olemasoleva Lubja lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 29,63 ha, millest mäeeraldis on 12,58 ha. Kaevandatav maavara on madalamargiline ehituslubjakivi ja täitelubjakivi. Keskmine tootmismaht aastas on 110 tuh m3. Keskkonnaluba kehtib kuni 08.10.2045. Praeguseks on karjääris veetaset alandatud ligikaudu 12 m. Aktiivne tarbevaru on kinnitatud kuni 14 m ulatuses allpool alandatud veetaset.
Keskkonnaloa muutmisega taotletakse veealuse kaevandamise sügavuse vähendamist kuni 7 meetrini, kuna on selgunud, et lubjakivi väljamine sügavamalt kui 6 m sügavuselt vee alt ei ole võimalik ning karjääri lamamini ammendamiseks tuleks täiendavalt veetaset alandada 8 m võrra, kuid seda ei pea eksperdid otstarbekaks. Sellega seoses soovitakse loobuda mäeeraldise lamamisse jääva varu kaevandamisest. Selle võrra soovitakse laiendada mäeeraldise pindala 12,58 ha-lt 18,59 ha-le. Taotletav mäeeraldise laiendus jääb olemasolevast mäeeraldisest kirde suunda. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, kaevandada lubatud maavara kogumahtu ega keskkonnaloa kehtivusaega muuta ei soovita. Ettevõtte territoorium piirneb põhja suunas äri- ja tootmismaa kinnistutega, lääne suunal elamumaa kinnistuga ning lõuna- ja ida suunas transpordimaa kinnistuga (Seli-Koigi-Alu tee). Ettevõtte poolt jäätmekäitluseks kasutataval kinnistul ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid jätkatava tegevuse tõttu mõjutatud, samuti puuduvad looduskaitsealased piirangud.
Põhjavesi selles piirkonnas on nõrgalt kaitstud.