Valdkondade vaheline koostöö on oluliseks võtmesõnaks nii kogukondlikus tegevuses kui ka kriisi olukorra vallandumisel kriisi reguleerimises. Tuleb tõdeda, et koostöö tegemist on vaja harjutada, õppida, koostöö tegemise muster omaks mõelda. Oluline on alates omavalitsuse tasandist osata märgata suurt pilti, selle osasid ning nende sidusust. Jätkuvalt on valla erinevate valdkondade vahel palju omaette tegutsemist, seda nii omavalitsuse osakondade vahel kui kogukonnapõhiselt. Ühine arutamine ja planeerimine jääb sageli korraldamata, sest selleks puudub harjumus, aga võib-olla ka lihtsalt soov ja tahe, see on kindlasti ajamahukam, igaüks püüab kaitsta oma seisukohti ja rahakotti.
Novembris viis Rapla valla kultuuri- ja spordiosakond valla kolmes suuremas kultuuripiirkonnas läbi valdkondade vahelised koostöökohtumised. Kasutades dialoogilise koosolekuvormi põhimõtteid. Dialoogiringis osalesid piirkonna kultuuri-, haridus,- noorsootöö valdkonna allüksuste juhid ja nende asutuste piirkondlikud töötajad ning omavalitsuse valdkonnajuhid. Kabala piirkonna koosolekule kutsuti osalema ka aktiivsemate mittetulundusühingute esindajad.
Kohtumise eesmärgiks oli mõtestada valdkondade vahelisi koostöökohti ja osapoolte omavaheline tutvumine. Rühmatöö käigus arutleti: Kuidas täna koostöö toimub? Mida selles osas saaks veel parandada? Milliseid võimalusi on selle edendamiseks nii osapoolte vahel piirkonnas, aga ka vallavalitsusega?
Koosoleku käigus tekkis mitmeid ideid, kuidas erinevate koostöö osapoolte ja koostööliinide kaasabil kogukonnas olemasolevaid toimivaid tegevusi elavdada, aga ka algatada täiesti uusi toredaid ettevõtmisi. Mõnegi arutelu käigus tekkinud koostöömõtte osas asuti selle teostamiseks juba järgmisi tegevusi planeerima.
Kohalviibinute tagasisidest tuli välja, et sarnaseid koosolekuid ei ole varem sarnase fookuseasetusega ja formaadis toimunud, aga ühiselt nõustuti, et neid on vajalik edaspidi regulaarselt korraldada. Kogukondades on osapooli, kelle vahel toimub koostöö ladusalt, aga on ka selliseid osapooli, kes on olnud vähem kaasatud. Sarnaste kohtumiste läbiviimine aitab paremini tundma õppida piirkondlikke ressursse ja võimalusi. Tekitab valdkondade vahelise sünergia, mis omakorda aitab kaasa võimaluste oskuslikumale ja läbimõelduma kasutamisele nii kogukonna siseselt kui vallavalitsusega ja vallaüleselt.
Läbimõeldud koostöö kogukonnas aitab ressursse tõhusamalt ja tulemuslikumalt kasutada.
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas seisavad kogukonnad silmitsi mitmesuguste väljakutsetega – piiratud rahalised vahendid, ajapuudus ja inimressursside nappus. Nende probleemide lahendamiseks on koostöö kogukonnas muutunud mitte ainult soovitavaks, vaid hädavajalikuks. Koostöö ei tähenda pelgalt ühist tegutsemist, vaid strateegilist partnerlust, mis võimaldab ressursse targalt ja tõhusalt kasutada.
Kokkuvõtteks võib lisada, et valdkondade vaheline koostöine lähenemine kogukonnas aitab piiratud ressursse kasutada targalt ja tulemuslikult. Kui kogukond suudab teha koostööd, sünnivad lahendused, mis ületavad üksikisikute võimekuse. Koos ollakse tugevamad, targemad ja tõhusamad.
Margit Eerik
kultuuri- ja spordiosakonna juht
Juuru koosolekul ühe rühma arutelu tulemusel tekkinud mõtted